Mahukas uuring: karsklased on suuremas vähiohus kui mõõdukad joojad

PM Tervis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Spencer Platt / AFP/Scanpix

Kummalisel kombel ähvardab vähirisk viis protsenti suurema tõenäosusega karsklasi võrreldes nendega, kes tarbivad igapäevaselt 1-2 alkoholiühikut.

Iirimaal Belfastis asuva Queeni Ülikooli teadlased võtsid luubi alla 99 654 inimese terviseandmed, kes olid vanusevahemikus 55-74 eluaastat. Inimeste elustiili puudutavaid andmeid jälgiti üheksa aasta vältel, vahendas Daily Mail. Lisaks täitsid osalejad küsitluse oma alkoholitarbimise ja muude elustiilitegurite kohta erinevates eluetappides. Vastused ümardati keskmise tulemuseni.

Osalejate andmed jaotati vastavalt alkoholitarbimise sagedusele kaheksasse gruppi, alustades karsklastest ja lõpetades väga sagedaste tarbijatega. Selle alusel selgitati välja ka vähiriski tõenäosuse protsent, mis iga gruppi ähvardab.

Selgus üllatav tõsiasi – neil, kes võtsid peaaegu igapäevaselt väikse napsu, oli pisut madalam vähirisk kui täiskarsklastel. Suurimas vähiohus kui ka noorelt suremise ohus olid samas ikkagi need, kes alkoholi kuritarvitavad ehk joovad iga päev vähemalt kolm alkohoolset jooki. Sagedasi joojaid ähvardab 21 protsenti suurem tõenäosus vähi tekkeks. Madalaim risk puudutas aga neid, kes tarbisid nädala 3-5 alkoholiühikut.

 

Küsimusi tekitab siiski asjaolu, miks tuvastati karsklastel, kes pole elus alkoholi puutunudki, seitsmeprotsendiline vähirisk. Uuringu juhtivautor dr Andrew Kunzmann selgitas, et varemgi on eri uuringutes leitud, et väheses koguses alkoholi joovad inimesed võivad tegelikkuses elada kauem kui need, kes alkoholitarbimise täielikult nullivad.

«Samas on seostatud isegi vähest ja mõõdukat alkoholitarbimist suurenenud vähiriskiga. Meie uuring annab sellele vastuolulist teavet. Need erinevused on segadusse ajanud nii avalikkuse kui ka tervistedendavad organisatsioonid eelkõige selle osas, et kas mõõdukalt tohib siis ikkagi juua ning mida mõõdukus täpsemalt tähendab,» nentis ta.

Teadlane rõhutas, et alkoholitarbimine sõltub inimese vabast volist ning kindlasti ei soovita ta hakata nüüd karsklastel alkoholi jooma. «Pigem oli uuringu eesmärk robustsete tõenditega näidata, et inimesed on suutelised tegema alkoholitarbimise kohta teadlikke otsuseid ning mitte joomisega liialdama. On küll oletatud, et vähene kvaliteetne alkohol võib südame tervist edendada, kuid see pole veel tõestatud,» sõnas ta.

Dr Kunzmann oletas, et vähese alkoholitarbimisega inimestel võib seepärast olla madalam vähirisk, et nad kipuvad olema jõukamad, neil on hea ligipääs tervishoiuteenustele ning nende üldine elustiil võib olla suhteliselt tervislik näiteks hea füüsilise aktiivsuse poolest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles