Apteeker õpetab, millised haavahooldusnipid on iganenud ja mis aitab tõhusamalt paraneda

PM Tervis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Robert Przybysz / PantherMedia / Robert Przybysz

Suvel tuleb ikka ette sporditraumasid, kukkumisi või kodutöödel tekkivaid vigastusi. Õigesti osutatud esmaabist ja edasisest hooldusest sõltub haava tüsistusteta paranemine, kirjutab Apotheka apteeker Kerli Valge.

Esmalt on oluline peatada verejooks ning puhastada haav. Haava loputamiseks sobib hästi füsioloogiline lahus. Puhta kraaniveega võib haavu loputada siis, kui muud vahendid puuduvad ja loputamisele järgneb sobiva antiseptiku kasutamine. Lahtistel haavadel ei tohiks kasutada alkoholisisaldusega antiseptikume, kuna need teevad valu hullemaks.

Põletushaavu tuleks esmalt loputada kudede jahutamise eesmärgil jaheda, kuid mitte jääkülma kraaniveega. Põletushaava tuleb jahutada vähemalt paarikümne minuti jooksul, abiks on näiteks sügavkülmas valmisolev külmakott. Kohtades, kus külmkappi pole, võiks olemas olla isekülmuv külmakompress. Kui nahk on terve, võib kasutada spetsiaalset spreid või geeli, mis jahutab ja vaigistab valu kergete põletuste korral.

Iganenud vahendid

Tänapäeval on loobutud haavade loputamisest vesinikperoksiidilahusega vesiniku tsütotoksilise kõrvaltoime ja ebapiisava antibakteriaalse toime tõttu. Iganenud ja mittesobivad haavahooldustooted on veel kaaliumpermanganaat, briljantroheline, metüleensinine, mis on võrreldes kaasaegsete antiseptikutega toksilisemad, tõi Valge välja.

Odav ja tõhus vahend on läbi aegade olnud ka viieprotsendiline joodi piirituslahus, mis on küll tõhus antiseptikum, kuid võib tekitada joodiallergiat. Samuti on etanoolil baseeruv lahus haavale kandes väga valus ning elusaid rakke kahjustav. Seetõttu on tänapäeval kasutusel PVP-jood ehk polüvidoonjodiid, milles on joodi ärritav toime, toksilisus ja allergiarisk sada korda väiksem. Lisaks on vesilahuses PVP-jood võrreldes alkoholilahustega haavale kandes valutum.

Uudsed lahendused

Haava sulgemiseks võiks kodus igaks juhuks olemas olla steriilseid haavasulgemisplaastreid, mis aitavad haava koomale tõmmata ja nii verejooksu peatada. Haavapinna sobiv niiskustase, püsiv temperatuur ning harvemini toimuv sidemevahetus kiirendavad haavade paranemist. Haava sulgumiseks vajalik kude vajab normaalseks arenguks enamasti ühtlast temperatuuri ja mõõdukat niiskust. Niiske keskkonna loomiseks on spetsiaalseid haavageele, lisaks võib haava katta niiskust kinni hoidva plaastriga.

Tõsisemate haavade korral võib olla vajalik haava sidumine. Side tuleb fikseerida kindlalt, vältides liigset survet, eriti põletushaavade korral, et jätta ruumi võimaliku turse tekkimisele. Et takistada sideme kinnikleepumist haavale, on soovitatav kasutada vastavat haavavõrku, mis hoiab haava servad ja pinna pehmena ning soodustab paranemist. 

Müüt, nagu paraneksid haavad õhu käes paremini, ei vasta tõele, rõhutas Valge. Ideaalse niiske haava paranemiskeskkonna saab tänapäeval hüdrokolloidplaastreid kasutades. Need moodustavad haavale justkui teise naha ning haavavedelikuga kokkupuutel tekkiv geel mõjub paranemisele soodsalt. Hüdrokolloidplaastrid sobivad pindmistele marrastustele, villidele, põletustele, akuutsetele haavadele ja vähese eritisega kroonilistele haavanditele.

Pindmistele marrastustele ja haavadele võib kaitseks kasutada ka haavaliime ja spreiplaastreid, mida kasutades moodustub pärast nahale pihustamist veekindel kile, mis soodustab haava paranemist. See sobib kohtadesse, kuhu plaastrit on raske paigaldada, näiteks sõrmenukile.

Puhasta ja hoolda

Kõik traumahaavad on kõrge saastumisriskiga ja vajavad antiseptikat. Kui haav ei ole paranenud kolme nädala jooksul ja on kaetud haavakatuga, tuleks seda hooldada nagu kroonilist haavandit ja selgitada välja paranemise aeglustumise põhjus, olgu selleks siis näiteks kaasuvad haigused, alatoitumus, suitsetamine või ka näiteks vanus. Kindlasti on vaja pöörduda arsti poole.

Tihti on haav ka valulik. Siin tuleks eristada, kas tegemist on protseduuri käigus tekkiva valuga, puhkeasendi valuga või asendist sõltuva valuga. Tavaliselt on pindmised haavad valulikumad kui sügavad, kus närvilõpmed on hävinud. Samuti on valu tähtis parameeter põletushaavade raskusastme hindamisel. Haavavalu vaigistamiseks sobib enamik käsimüügis olevaid valuvaigisteid, lisas Valge.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles