Võrdlus: Eesti arst teenib kuus 1000 eurot rohkem kui Läti ja Leedu kolleeg

Arst stetoskoobiga. Foto: Anthony Devlin/PA Wire/PA Images/Scanpix

Baltimaade tervisenäitajate värskest võrdlusest selgub, et tervishoiule kulutab elaniku kohta enim Eesti ning kõige rohkem arste on Leedus, kuid nende brutopalk on oluliselt madalam.

Paljud tervisega seotud näitajad on Eestis paremad kui Lätis ja Leedus, samas ollakse nii mõnegi puhul Euroopa keskmisega võrreldes halvemas seisus, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud kogumikust «Health in the Baltic Countries 2016».

Ehkki oodatav eluiga on kõigis Balti riikides aasta-aastalt pikenenud, jääme me Euroopa keskmisele alla. Naiste oodatav eluiga sünnimomendil oli Lätis ja Leedus neli ning Eestis ligi 1,5 aastat lühem kui Euroopas keskmiselt, kus see ulatus ligi 84 eluaastani. Veel suurem on erinevus meeste puhul - Leedu ja Läti meeste oodatav eluiga oli 70 ja Eestis 73 aastat, EL meeste keskmine aga 78 aastat. Sealjuures olid Läti ja Leedu meeste näitajad EL kõige madalamad, Eesti oli 28 riigi hulgas tagantpoolt kuues.

Suremus on vananevale ühiskonnale omaselt Balti riikides kõrge, ületades Euroopa keskmist taset. Kaks peamist surmapõhjust - vereringeelundite haigused ja pahaloomulised kasvajad - ühtivad nii Balti riikides kui Euroopas. Kolmas peamine surmapõhjus Baltimaades on vigastused, mujal Euroopas aga hingamiselundite haigused. 

Imikusuremus on viimase 25 aasta jooksul stabiilselt vähenenud. Kui 1992. aastal oli Baltimaades 16–17 imikusurma aastas 1000 elussünni kohta, siis 2016. aastal oli nende arv alla viie. Eesti on selle näitaja poolest heal tasemel – alates 2009. aastast püsib see alla Euroopa keskmise. Lätis ja Leedus on imikusuremus pisut kõrgem Euroopa keskmisest.

Enim arste 10 000 elaniku kohta töötas 2016. aastal Leedus (39), Eestis ja Lätis vastavalt 32 ja 30. Tervishoiutöötajate töötasu on viimastel aastatel kasvanud kõigis kolmes riigis, kuid Lätis ja Leedus on see siiski oluliselt madalam kui Eestis. Eesti arstide brutokuupalk oli ligi 1000 eurot ja õdedel ligi 500 eurot suurem kui Läti ja Leedu ametikaaslastel.

Ka tervishoiule tehtud kulutused elaniku kohta on Eestis oluliselt kõrgemad: 1410 eurot inimese kohta võrreldes Leedu 899 ja Läti 705 euroga. Kulude osakaal sisemajanduse kogutoodangust on nii Eestis kui ka Leedus 6,7 protsenti, Lätis 5,7 protsenti.

Tervishoiuressursside kasutamises on suuremad muutused viimastel aastatel toimunud haiglate ravivoodite ja nende kasutamise statistikas. Ravivoodite arv on 10 aasta taguse ajaga võrreldes vähenenud haiglates peamiselt aktiivravivoodite arvel, samas on suurenenud statsionaarse õendusabi voodite ja vastuvõttude arv. Üha enam kasutatakse haiglates päevaravi.

Kogumiku «Health in the Baltic Countries 2016» koostas TAI koos Läti ja Leedu kolleegidega. Tegemist on Balti riikide tervise- ja tervishoiustatistikat koondava sarja viimase, 25. väljaandega. Võrreldakse kolme riigi rahvastikunäitajaid, sündimust, haigestumust ja suremust, tervishoiuressursse ja nende kasutamist ning nende muutust ajas. Võimalusel on Balti riikide tervisenäitajaid kõrvutatud Euroopa keskmisega.