Seaduse hall ala laseb teraapiafondi teenuste eest küsida tavalisest kõrgemat visiiditasu

Raha. Foto on illustreeriv. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Auk õigusruumis võimaldab teraapiafondi teenuseid osutada ka neil, kes pole haigekassa lepingupartnerid ja seeläbi küsida patsientidelt kõrgemat visiiditasu kui viis eurot.

Haigekassa lepinguta erakliinik saab lisaks teraapiafondi kaudu haigekassalt küsitud tasule nõuda ka patsiendilt enda maitse järgi kehtestatud omaosalust, kirjutab Terviseuudiste portaal. 

Tegemist on JOKK-olukorraga, mille vastu aitab vaid perearsti konkreetne suunamine saatekirjal. Perearst saab oma nimistu patsiendi suunata logopeedi, kliinilise psühholoogi või füsioterapeudi vastuvõtule ja tasuda selle eest teraapiafondi rahaga. Ideaalis võiks selline esmatasandi teenus olla tasuta, kuid enamasti küsitakse siiski haigekassa poolt lubatud viis eurot. Teatud juhtudel vastavalt oma äranägemisele ka rohkem.

Näiteks on psühhiaatrilist abi pakkuvas kliinikus Sensus teraapiafondi raames patsiendi omaosalus viis eurot vastuvõtu kohta. Sensusel on leping haigekassaga ja nad ei tohigi rohkem küsida. Viis eurot küsib ka 4Kliinik, kellel on haigekassaga leping kõrva-nina-kurguarsti teenuste ulatuses. Kliiniku turundusjuhi Annaliis Tambergi sõnul on patsiendi omaosalus kooskõlas ravikindlustusseadusega ning 4Kliiniku kehtiva teenuste eest tasumise korraga. 

Seevastu Marienthali Kliinik tõstis alates 1. märtsist patsiendi omaosaluse teraapiafondi raames saadava teenuse eest 15 euroni. Kliiniku juhatuse liige Peep Piiber ütles, et kliiniku tasuliste teenuste hinnad kehtestab kliiniku juhtkond. Marienthali Kliinikul haigekassaga lepingut pole.

Perearstid on olukorrast häiritud

«See, et mõnes kliinikus patsiendilt täiendavat omaosalust küsitakse, olenemata haigekassa lepingu olemasolu faktist, on tegelikult täiesti nurjatu,» ütleb perearstide seltsi president Le Vallikivi.

Tema sõnul on see väga halb signaal patsiendile, kelle jaoks peaks olema teenus läbipaistev ja ta peaks üheselt aru saama, mille eest ta maksab. «Teiseks on see teenusepakkuja osas turusolkimine – miks mõni kliinik näeb vaeva ja panustab läbi erialaseltsi teenuse hinna läbirääkimisse, samal ajal kui teine keskus saab nii munakorvi haigekassalt kui ka omleti patsiendilt?» leidis Vallikivi. Tema hinnangul on selline tegevus väga taunimisväärne, kuna kokkuvõttes kannatab abivajav patsient, kellel ei ole alati võimekust tasulist teenust endale lubada.

Haigekassa juhatuse liikme Maivi Parve sõnul on reegel see, et kui teenus on meditsiinilise näidustusega, haigekassa loetelus, osutatakse ravijärjekorra alusel ja haigekassa kulul, siis on see ka visiiditasuta. «Kas siis suunab perearst või läheb patsient ise, siis tegelikult visiiditasu ei pea võtma ja ei tohi võtta rohkem kui viis eurot,» ütleb Parv. Teraapiafondi raames suunamise puhul maksab teenuse eest kliinikule perearst ja perearstile maksab omakorda haigekassa.

«Praegune õigusruum on selline, et meie siin sekkuda ei saa,» nentis Parv. Ta lisas, et haigekassa saab teha perearstile märgukirja, et teenusepakkuja ei ole nende lepingupartner. Vallikivi kinnitas, et perearstidel ei ole tegelikult väga head ülevaadet, millistel kliinikutel on haigekassaga leping ja millistel pole. «Ja see ei peaks ka patsienti huvitama, sest meie oleme ju enamasti asutusega ise lepingu sõlminud,» sõnas ta.

Loe lugu täismahus Terviseuudistest.