Perearsti nõuandetelefonilt saab tulevikus ka digiretsepti

Haige lapsega peab vanema koju jääma.

FOTO: Scanpix

Liigume suunas, et hakata vajadusel ka digiretsepti väljastama, sõnas perearsti nõuandetelefoni 1220  projektijuht Klarika Kallikorm Kuku raadio saates «Patsiendiminutid».

Nõuandeliinile tuleb rohkem kõnesid nädalavahetusel ja tööpäeva õhtuti. Pühade ajal koormus oluliselt ei kasva, kuid kuna tänavu olid jaanipühad just laupäeval ja pühapäeval, on arstid valmis suuremale hulgale muredele vastama.

«Meil on tööl pereõed ja -arstid, samuti üldarstid ja -õed. Juhuse tahtel võib inimese küsimusele vastata tema enda perearst,» rääkis Kallikorm. Kuna üldiselt on tegemist pikalt praktiseerinud meedikutega, tuginevad nad vastustes eeskätt oma kogemusele. Kuid abiks on ka spetsiaalne arvutiprogramm, samuti on võimalik kolleegidega konsulteerida.

Sagedasem helistaja on üle 60 aasta vanune naisterahvas, kes küsib nõu vererõhuprobleemide kohta. Näiteks pärib ta oma ravimi kohta või mis näitajatega peaks erakorralise meditsiini osakonda pöörduma. «Mehed leiavad meid harva üles. Kutsungi siinkohal mehi üles oma tervise eest hoolt kandma – autole tehakse aastas korraline hooldus, ennast ei tohi ka tähelepanuta jätta,» lausus Kallikorm.

Järgmise sammuna plaanitakse hakata väljastama digiretsepti. Koostöös perearstide seltsiga liigutakse selles suunas, et tõelisi hädalisi aidata. Praegu on helistamine anonüümne – üles märgitakse vaid sugu, vanus ja sümptomid. «Tulevikus saab inimene ise valida, kas ta soovib end isikustada. Nii saab arst ligipääsu tema terviseandmetele ja võimaluse retsepti väljastada,» sõnas Kallikorm, lisades, et seeläbi peaks ka nädalavahetusel EMO-sse pöördujate arv vähenema.

Videonõustamine, mida praegugi palju küsitakse – näiteks soovitakse väikelaste täppe näidata – on esialgu veel tulevikumuusika. Küll aga ei teata laialt seda, et lisaks konkreetse tervisemure kõrval on võimalik 1220 liinilt küsida ka seda, kus asub haigla, kuhu inimene on suunatud, või mida ja millal enne uuringut süüa ja juua tohib.

Kantar Emori uuringu järgi on 1220 tegevusega rahul 84 protsenti vastanutest. «Peamine põhjus, miks meie teenusega rahul ei olda, seisneb selles, et ootus ja reaalne võimalus on erinev – näiteks me ei pane telefoni teel diagnoosi ega anna teiste arstide arvamusele hinnangut,» selgitas Kallikorm.

«Aga mõnele inimesele ei meeldi ka arsti hääl,» lisas ta. Segadust on tekitanud seegi, kas tegemist on tasulise numbriga. «Jah, kuna 1220 on lühinumber, lisandub sellele olenevalt operaatorist minuti hind 23-30 senti. Kuid kui te helistate pikal numbril, 634 6630, siis see on enamikes mobiilipakettides juba sees ja eraldi selle eest maksma ei pea,» selgitas Kallikorm.

Kuula saadet SIIT.

Loe ka neid

Tagasi üles