Loe ja imesta: mis saab sinu loovutatud verest edasi?

Kui inimene soovib verd loovutada, siis uuritakse tema tausta ja tehakse võimaluse korral vereloovutus. Siis jätkub täppistöö laborites ja tootmisruumides, kus ühe inimese verest valmistatakse komponendid paljudele abivajajatele.

Verekeskuse vanemarst Gulara Khanirzajeva selgitas, et vere ohutuse tagamiseks uuritakse doonoriverd verekeskuse laboris B-hepatiidi, C-hepatiidi, süüfilise ja HIV tekitajate suhtes. «Haiglasse läheb ainult see veredoos, millel nakkusmarkereid pole tuvastatud. Kui juhtub, et inimene loovutas verd ja tema vereproovist avastati nakkusmarker, siis võetakse doonoriga ühendust ja suunatakse ta infektsionisti konsultatsioonile,» rääkis ta. Seda juhtub harva ning enamikule tuleb üllatusena, et nad on enese teadmata olnud nakkusekandjad. Veredoos, milles leitakse nakkustekitaja, hävitatakse.