/nginx/o/2011/05/27/598850t1h2a24.jpg)
Lundi ülikoolis kaitstud doktoritöö näitas, et juba paaripäevase vastsündinu soolestikus on laktobatsille, kes mõjutavad immuunsuse arengut.
Soolebakterid mõjutavad inimesi juba sünnist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Caroline Karlssoni doktoritöö keskendus sellele, kuidas mõjutavad bakterid imetajate esimesi elupäevi. Normaalselt sünnituse käigus saavad vastsündinud ema kehast piimhappebaktereid, kes asustavad soolestiku. Karlsson tõestas esmakordselt, et juba kaks päeva pärast sündimist on lapse kehas laktobatsillid olemas, vahendas Tartu Ülikooli teadusuudiste portaal Novaator.
Tasakaalus mikrofloora aitab kindlustada hilisemat head tervist. Nii olid need vastsündinud, kellel leidus vähem nn häid baktereid, väikelapseeas hädas allergiliste nahapõletikega.
Eksperimentidega suutis Karlsson tõestada, et kasulikud bakterid aitavad saledat joont hoida juba enne sündimist. Kui emased rotid sõid tiinuse ja imetamise ajal rammusat toitu, kuid laktobatsillidega toidulisandit ei saanud, hakkas nende poegadel varakult kehasse rasva ladestuma.
Teises katses manustati piimhappebaktereid tiinetele emarottidele, pärast poegimist said ka nende järeltulijad kuni täiskasvanuks saamiseni laktobatsille. Selle tulemusel võtsid rotipojad vähem kaalus juurde ka siis, kui nad said sama kalorsusega toitu kui kontrollgrupp, kes laktobatsille ei tarvitanud.
Katsetes kasutati mikroobitüve Lactobacillus plantarum HEAL19, kes kuulub samasse liiki kui TÜ-s uuritav Tensia.