Doktoritöö: verinoorena suguelu alustamine tekitab suurema tõenäosusega suitsiidimõtteid

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Depressioon. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Panther Media/Scanpix

Viimase aasta jooksul on 7.–9. klasside õpilastest suitsiidile mõelnud 13 protsenti ja depressiivseid tundeid kogenud 26 protsenti õpilastest, selgus TLÜ doktorandi Lauraliisa Marki doktoritööst.

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on suitsiid 15–29-aastaste vanusrühmas üks peamistest surmapõhjustest, kusjuures 15–19-aastaste Eesti noorte suitsiidikordaja on üks kõrgemaid kogu maailmas.

«Oma doktoritöös uurisin suitsidaalsete mõtete ja depressiivsete tunnete levimust Eesti 5.–9. klasside koolinoorte hulgas ning analüüsisin suitsidaalsete mõtete ja depressiivsete tunnete seost riskikäitumisega,» ütles Mark ning selgitas, et depressioon on üks sagedasematest enesetapuga seostatud vaimse tervise häiretest.

Kuigi riskikäitumist peetakse sageli normaalseks noorukiea osaks, seondusid kõik analüüsitud riskikäitumised (varane seksuaalsuhe, suitsetamine, alkoholi tarvitamine, kaklustes osalemine, koolikiusamine) suuremate šanssidega suitsiidimõtete ja/või depressiivsete tunnete kogemiseks, tõdes Mark.

Näiteks 13-aastaselt või varem seksuaalühtes olemine seondus tüdrukute puhul ligi kaheksa korda, poiste puhul üle nelja korra suuremate võimalustega suitsiidimõtete tekkimiseks. «Mida nooremalt suguelu alustati, seda sagedamini tarvitati ka alkoholi, suitsetati, osaleti kaklustes, kiusati teisi ja seda madalam oli noore hinnang oma tervisele,» selgitas ta.

Kui korraga esines mitu riskitegurit, suurendas see 15-aastaste õpilaste hulgas suitsiidimõtete tekkevõimalusi hüppeliselt, nelja ja viie riskiteguri samaaegne esinemine ligi 10 korda. Mark märkis, et oluline oli ka muredest rääkimise kergus vanematega, eeskätt emaga. «Raskused emaga muredest rääkimisel suurendasid šansse suitsiidimõtete kogemiseks ligi viis korda. Seejuures selgus, et muredest rääkimise kergus vanematega puhverdab võimalusi suitsiidimõtete kogemiseks,» lisas ta. 

Poiste puhul suurendas šansse tõsiselt häirunud vaimseks heaoluks kõige rohkem kiusatava rollis olek, tüdrukute puhul kiusaja-kiusatava rollis olek. Küberkiusamine osutus mõlema puhul vaimse heaolu kontekstis kõige laastavamaks kiusamise liigiks.

Tulemustest järeldub, et riskikäitumist tuleks vaadelda kui ohumärki noore puuduliku vaimse heaolu kohta, mitte pelgalt ealise iseärasusena. «Noorte riskikäitumist saab ja tuleb kasutada vaimse tervise võimalike probleemide varaseks märkamiseks ja sekkumiseks. Lisaks riskikäitumise vähendamisele suunatud sekkumistele tuleb jõuliselt tegeleda koolikiusamise problemaatikaga. Tõenduspõhiste koolikiusamist vähendavate meetmetega tuleb alustada vara, nende rakendamine peab olema pidev ja need peavad hõlmama kõiki kiusamisega seotud osapooli (sh pealtvaatajataid),» sõnas Mark. 

Doktoritöö «Depressive Feelings and Suicidal Ideation Among Estonian Adolescents and Associations with Selected Risk Behaviours» («Eesti noorukite depressiivsed ja suitsidaalsed mõtted ja depressiivsete ning suitsidaalsete mõtete seos valitud riskikäitumistega») avalik kaitsmine toimub 26. juunil kell 11 Tallinna Ülikoolis. Töö juhendajad on TLÜ professorid Airi Värnik ja Merike Sisask.

Tagasi üles