Kas kaalukirurgia ravib rasvunud diabeetikud terveks?

II tüübi diabeet kaasneb sageli rasvumisega. Foto: Peter Jobst / Panthermedia / Scanpix

Bariaatriline kirurgia on täielikku patsiendipoolset mõistmist ja koostööd vajav tööriist, mis aitab lahendada teatud rasvumisest põhjustatud tervisemuresid, kirjutab Põhja-Eesti Regionaalhaigla kirurg Edvard Garder Med24-s.

II tüüpi diabeediga patsiendil, kelle kehamassiindeks on üle 35 kg/m2, peaks bariaatrilist kirurgiat alati ravivõimalusena kaaluma. Loomulikult ei tähenda see, et kõik diabeetikud jõuavad operatsioonilauale. Ravimitega hästi kontrollitava diabeedi korral ei paku ehk kirurgia diabeedi ravis olulist lisandväärtust ning operatsiooni kasuks otsustamise taga võivad olla muud kaasuvad haigused või liigne kehakaal ise.

Tugev soovitus kirurgiliseks raviks on neil II tüübi diabeetikutel, kelle haigus diagnoositakse noores eas, veresuhkru tase on ravimitega raskesti kontrollitav ja diabeet progresseerub kiiresti - see peegeldub kasvavas ravimivajaduses. Ideaalis peaksid need patsiendid saama kirurgilist ravi enne, kui tekib vajadus insuliinravi järele, mis märgistab kõhunäärme läbipõlemist.

Konservatiivsemad bariaatrilise kirurgia ja diabeedi ravijuhendid eeldavad II tüüpi diabeediga patsientide kirurgiliseks raviks KMI väärtust vähemalt 35 kg/m2, kuid paljude riikide (nt Suurbritannia) ravijuhendid soovitavad seda kaaluda ka neil, kelle KMI on vahemikus 30–35 kg/m2. Kuna viimasel juhul on kirurgia eesmärk eeskätt diabeedi, mitte rasvumise ravi, siis on korrektsem rääkida mitte bariaatrilisest, vaid metaboolsest kirurgiast, mille esmane eesmärk ongi diabeedi ravi.

Operatsioonieelsed ja -järgsed eeldused

Operatsioonile tulevalt patsiendilt oodatakse kaasuvate haiguste adekvaatset ravi – kontrolli all peavad olema vererõhuväärtused ning diabeetikutel veresuhkruväärtused. Uneapnoega patsiendid, kes kasutavad kodus magamise ajal hingamisaparaati, peavad selle haiglasse kaasa võtma.

Operatsioonijärgselt on vajalik hoolikas kaasuvate haiguste jälgimine ning vastavalt vajadustele ravi korrigeerimine. Tüüpilised kiired muutused leiavad aset veresuhkru- ning vererõhuväärtuste osas. Üldjuhul näeme II tüüpi diabeediga patsientidel operatsiooni soodsat efekti veresuhkruväärtustele juba esimestel päevadel. 

Kõikide bariaatriliste operatsioonide eesmärk on soodustada püsivaid muutusi toitumis- ja liikumisharjumustes. Esimesel operatsioonijärgsel päeval alustavad patsiendid vee joomisega, järgnevatel lisanduvad püreeritud toidud. Sel perioodil tuleb pöörata tähelepanu valgu tarbimisele ning juua minimaalselt 1000 ml vedelikke päevas. Kahe nädala möödudes asendub püreestatud toit pehme ja hästi läbimälutava toiduga. Kuu aja möödumisel võib süüa tahkeid toite. Süüa tuleb 3–4 korda päevas ning soovituslikud on valgurikkad toidud. 

Operatsiooni järel on vajalik eluaegne vitamiinide ning mineraalide tarvitamine ning aeg-ajalt peab käima nende taset kontrollimas. Kõik bariaatrilise operatsiooni läbinud patsiendid peavad tarvitama multivitamiine, kaltsiumit, rauda ning B12-vitamiini (viimane üldjuhul süsteravina kolmekuuliste intervallidega).

• Loe kaalukirurgia patsientide vitamiinipuudusest rohkem siit: Kui vanad harjumused ei kao: kehva toitumisega maovähendajaid ohustab toitainepuudus

Kuna opereeritud patsient tarbib operatsiooni järel väiksemaid toidukoguseid, kui keha vajab, hakkab organism kulutama reserve, milleks on lihas- ja rasvkude. Lihaskoe kao vähendamiseks on taaskord oluline piisav valgu tarbimine ning mõõdukas ja regulaarne treening. Nii väheneb lihaskoe kadu ning energiaallikana kasutatakse enam rasvasid. Samuti aitab treening saavutatud kaalulangust säilitada.

Informeerime ka patsiente, et operatsiooni järel tasuks võimalusel vältida pikemaajalist aspiriini ja ibuprofeeni tarvitamist, kuna pikapeale võib see opereeritud magu kahjustada. Paratsetamooli ja tramadooli tarvitamine opereeritud magu ei kahjusta. Üldise haavanditekkeriski vähendamiseks on soovitatav lõpetada ka suitsetamine.

Alkoholi tarvitamine pärast operatsiooni on ebasoovitatav. On näidatud, et opereeritud patsientidel on suurem risk sõltuvushäirete tekkeks.

Bariaatrilise kirurgia tulemused Eesti diabeetikutel 

Diabeediravi edu defineeritakse bariaatrilist kirurgiat puudutavas erialakirjanduses väga mitmeti. Ühe lihtsaima definitsiooni kohaselt, millest ka Eestis läbiviidud uuringus (2015) lähtuti, vaadatakse, kas patsient tarvitas enne operatsiooni diabeediravimeid ja kas ta tarvitab neid järelkontrolli hetkel või mitte.

Eesti uuringu andmetel oli opereeritud patsientide seas 23,3 protsenti II tüübi diabeetikuid. Uuringusse kaasati patsiendid, kel oli operatsioonist möödas vähemalt viis aastat. Vaatluse hetkel oli diabeet täielikult nõrgenemas 62,1 protsendil varasemalt diabeediravimeid tarvitanutest.

Rootsi bariaatrilise kirurgia registri 2014. aasta andmetel oli operatsioonile minevate patsientide seas 14 protsenti II tüübi diabeetikuid. Kõikide erinevate bariaatriliste operatsioonide peale kokku täheldati viie aasta möödumisel diabeedi täielikku nõrgenemist 53,5 protsendil patsientidest.

Loe lugu täismahus Med24 portaalist.