Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Hea uudis: koeraomanikke ohustab madalam südamehaiguste risk

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Mercury Press & Media / Caters News Agency

Koeraomanikud võivad rõõmustada, sest lisaks sellele, et lemmik teeb igapäevaselt tuju heaks, aitab tema olemasolu ennetada ka südamehaigusi ja enneaegset surma.

Risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse nagu insult või südamerabandus on madalam siis, kui sul on koer, selgus värskest uuringust. Väiksem on ka varajase suremuse risk, vahendas Harvardi Ülikooli terviseblogi. Rootslaste uuringus võeti luubi alla enam kui kolme miljoni 40-80aastase elaniku tervise ja suremuse andmed ühe kümnendi jooksul.

Andmeid analüüsides leiti, et koeraomanike leibkonnas oli inimestel 11 protsenti madalam suremusrisk ning 15 protsenti väiksem südame-veresoonkonna haiguste risk kui neil, kelle elamises polnud koera. Üksinda elavate inimeste puhul oli tulemus veel kurvem – nende suremusrisk oli 33 ning haigusterisk 36 protsenti kõrgem kui koeraomanikel. Huvitaval kombel olid erinevused ka koeratõugude vahel – retriiverite ja terjerite kasutegur omanike tervisele oli suurem.

Kõige loogilisem selgitus koera tervisekasu kohta on see, et koeraomanikud käivad lemmikuga jalutamas ning on lihtsalt füüsiliselt veidi aktiivsemad võrreldes näiteks naabriga, kel koera pole ning põhjust lihtsalt jalutama samuti mitte. See võib ka seletada, miks seostatakse aktiivsemaid koeri nagu retriiver suurema terviseedendamisega.

Teadlased leidsid veel põhjuseid, miks koera pidamine tervisele hea on:

  • Tugevdab immuunsüsteemi – usu või mitte, aga see, kui koer toob tuppa pori ja mustust, hoopis tugevdab immuunsüsteemi ning vähendab kehas põletikulisi protsesse.
  • Muudab mikrobioomi – soolestikus elavate mikroorganismide kogum ei muutu pelgalt toitumisega, vaid ka lemmiklooma pidamisega. On võimalik, et koeraga elamine muudab bakterite tüüpe, kes igapäevaselt meie soolestikus elavad ning see võib viia just vähema põletikulisuse ning seeläbi vähenenud haigusteriskini.
  • Mõjub sotsiaalselt hästi – koeraomanik ei saa mõelda ainult endale, vaid peab oma igapäevaelus arvestama ka loomaga. See võib edendada sotsiaalset suhtlust. Lisaks puutuvad koeraomanikud jalutades ja mänguväljakutel käies kokku teiste loomasõpradega ning saavad sealgi suhelda. Mitmetes uuringutes on suuremat sotsiaalset kontakti seostatud südame-veresoonkonna haiguste ning suremusriski vähenemisega.
  • Parandab tuju – koera tingimusteta armastus teeb omanikul kahtlemata tuju heaks ning edendab seeläbi vaimset tervist.

Kas koerapidamine pikendab eluiga?

Antud uuringus tõestati, et koeraomanikud elavad veidi kauem ning neil esineb väiksema tõenäosusega südamehaigusi. See aga ei tähenda automaatselt, et koera olemasolu haigustest päästab. Pigem on põhjus selles, et koera võtavad endale nagunii veidi tervislikuma  elustiiliga inimesed, kes suudavad looma eest hoolitseda ja tema aktiivsusega sammu pidada.

Võimalik on ka see, et rolli mängivad majanduslikud tegurid. Koera pidamine ei pruugi olla odav ning on tõenäoline, et koera võtavad need, kel on raha tema eest hoolitsemiseks. Siit võib järeldada, et neil inimestel on ka parem ligipääs tervishoiuteenustele ja tervisliku elustiili harrastamisele. Samas võib üldiselt ikkagi eeldada, et koer toob omaniku tervisele rohkem kasu kui kahju ning see võiks julgustada inimesi koera võtma.

Tagasi üles