Arstide liit: kui arstilt enam keeleoskust ei nõuta, tuleb patsientidel ilmselt vene keelt harjutada

Arstid aitavad tervisehädadele lahendusi leida. Foto: PantherMedia / Scanpix

Arstide liit on seisukohal, et Eestis tööloa saamiseks peavad arstid oskama eesti keelt. Sotsiaalministeeriumi plaan välisarstide keeleoskuse nõue õigusaktidest välja jätta on nende hinnangul vastutustundetu ja ohustab patsiente.

Riigikogule esitatud seaduseelnõu kohustab Eestisse tööle tulevaid välisarste sooritama tööpraktika ja teooriaeksami ning esitama tõendi eesti keele oskuse või vähemalt selle õppimise kohta.

Kahjuks on sotsiaalministeerium nüüd ümber mõelnud ja eesti keele oskamist välisarstidelt enam ei nõua, teatas arstide liit. Hiljuti kooskõlastamiseks saadetud tervise- ja tööministri määrusest on keeleoskuse tõendamist nõudvad punktid täiesti välja jäetud. Seega eksitas ministeerium kevadel avalikkust, kui teatas eelnõud algatades, et keeleõpe on kohustuslik ja selles osalemist tuleb enne tööpraktikale asumist terviseametile tõendada. Tegelikult saadetakse haiglatesse tööpraktikale arstid, kes ei pruugi sõnagi eesti keelt rääkida.

«Raske on ette kujutada, kuidas patsiendid umbkeelse arsti juures hakkama saavad,» ütles arstide liidu president Jaan Sütt. Ta lisas, et seni on enamik välisarste tulnud meile Ukrainast ja Venemaalt ning patsientidele tuleb ilmselt soovitada vene keelt harjutada.

Keeleoskus on arsti jaoks erialaoskus, sest kui ta ei saa suhelda patsientide ja kolleegidega, ei mõista digiloo sisu ega oska ravidokumente täita, siis ei saa ka head arstiabi anda. Välismaa kolleegid on Eestisse teretulnud, kuid erialases pädevuses ja eesti keele oskuses kellelegi hinnaalandust teha ei saa.

Arstide liit avaldab rahulolematust aastaid kestnud ja seadusemuudatuste vastuvõtmise venitamisega endiselt jätkuva õigusselgusetu olukorraga välisarstide registreerimisel.

Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Eva Lehtla teatas vastuseks, et nii nagu kõigil elualadel, on ka tervishoius keeleoskuse nõuded reguleeritud keeleseaduse ja selle rakendusaktidega. Keeleseadus nõuab arstilt (sealhulgas veterinaararst), psühholoogilt, farmatseudilt ja proviisorilt C1 tasemel eesti keele oskust. Velskrid, ämmaemandad ja meditsiiniõed ning tervishoiu abispetsialistid kuuluvad sama määruse järgi gruppi, kellel on nõutav B2-tasemel keeleoskus.

«Riigikogule esitatud eelnõus seda nõuet ei muudeta. Seega ei ole ka vajadust reguleerida arstide keeleoskust kuidagi täiendavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduses. Kui välisarsti keeleoskus või selle puudumine ei võimalda tööpraktikat edukalt läbida koos selle lõpus toimuva teadmiste hindamisega, siis ta seda ka ei läbi ning arstina registrisse ei saa. Eelnõu on selles osas lihtne ja selge. Puudub vajadus topeltregulatsioonide järele, kuna see ei tee nõuet kuidagi tugevamaks,» selgitas Lehtla.