Terviseamet: hambaarstilt küsi elavhõbedavaba plommi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Hambaarst.

FOTO: Sille Annuk / Postimees

1. juulist tohib elavhõbedasisaldusega amalgaamist hambaplomme kasutada alla 15-aastaste laste, rasedate ja rinnaga toitvate naiste puhul ainult juhul, kui arst peab seda patsiendi meditsiiniliste erivajaduste tõttu hädavajalikuks.

Terviseameti meditsiiniseadmete osakonna juhataja Tagne Ratassepa sõnul oleks patsientidel juba praegu mõistlik hammaste parandamisel elavhõbedavabu plomme küsida.

«Kui teie arst soovib paigaldada nii-öelda hõbe- või tinaplommi, küsige kindlasti tema käest põhjendust,» ütles ta. Need, kellele juba on elavhõbedaplommid kunagi paigaldatud, olemasolevaid plomme ilma mõjuva põhjuseta uute vastu vahetama ei peaks.

«Hambaplommi tasub uuendada siis, kui selleks reaalne vajadus tekib. Lähtuda tuleb põhimõttest, et uue hambaplommi paigaldamisel tasub alati eelistada amalgaamivaba toodet,» lisas Ratassepp.

Alates 1. jaanuarist 2019 võib vastavalt Euroopa Liidu määrusele 2017/852 amalgaami kasutada ainult valmis doseeritud kapseldatud kujul ning seda käitlevate arstide kabinet peab olema varustatud amalgaamiosakesi koguva amalgaamiseparaatoriga. Amalgaami käitlemiseks peetakse muuhulgas ka elavhõdedat sisaldava hambaplommi või sellist plommi sisaldava hamba eemaldamist. 

Elavhõbe on mürgine aine, mida võib leida metüülelavhõbeda kujul kalades, mereandides, ökosüsteemides ja eluslooduses ning mis kujutab ohtu inimeste ja loomade tervisele. Elavhõbe võib organismi sattuda kas metallilise või vedela elavhõbedana või siis elavhõbeda auruna,  mis on organismile kõige ohtlikum.

Amalgaami kasutamine on üks EL meetmetest keskkonna ja inimeste tervise hoidmisel. 2017. aasta lõpuks tekitati EL-s üle 6000 tonni vedelaid elavhõbedajäätmeid. Elavhõbeda kasutamine hambaamalgaamis on selle ulatuslikem kasutusviis EL-s ja kujutab endast märkimisväärset saasteallikat.

Tagasi üles