Praktiline õpetus. Kuidas valmistuda kiirabi saabumiseks

Hädas inimese abistamisel võib olla määrav iga sekund, mistõttu oleks hea kiirabi igati abistada.

FOTO: Tallinna kiirabi

Paratamatult tuleb elus ette olukordi, kus meie enda või lähedaste tervisega pole kõik korras ning seda situatsiooni ei ole võimalik lahendada koduapteegi vahenditega ning ka EMO-sse minek pole lahendus.

Tõsisemate juhtumite korral, nagu südameinfarkt või isegi äkksurm, on vaja väga kiiresti kvalifitseeritud spetsialistide abi, sest arvel võib olla iga sekund. Toonitan, iga sekund. Ja sina saad omapoolt teha nii, et need kallid sekundid ei kuluks asjadele, mida on võimalik eelnevalt ennetada, kirjutab Roman Paluste Tartu tervishoiu kõrgkooli veebiajakirjas.

Paar tõsiasja, mida tasub meeles pidada erakorralises olukorras:

  • Ära karda teha midagi valesti. Kuula ja täida täpselt kiirabi või päästeameti dispetšeri juhiseid. Kui tegemist on elustamisega, siis võta julgus kokku, sest olukord ei saa enam halvemaks minna. Pane telefon valjuhääldi peale ning aseta see abivajaja juurde, sest nii on käed vabad. Ära vihasta, kui päästekorraldaja küsib mõne asja uuesti üle, sest ta peab valima sellele olukorrale kõige parema lahenduse ning täpselt aru saama mis, kus ja millal juhtus. Arvestada tuleb ka sellega, et päästekorraldaja võib küsida täiendavaid küsimusi, seega ei tohi kõnet ära katkestada enne, kui selleks pole dispetšer luba andnud.
  • Abikutsuja ajataju muutub ehk tunne, et kiirabi saabumiseni läks palju aega, on reeglina petlik. Kui häirekeskus saab abikutse, siis nad hakkavad kohe tegutsema. Häirekeskus saadab appi lähima kiirabibrigaadi ja kuna hädaabikutse on kõrgema prioriteediga, siis kiirabi suhtub sellisesse olukorda väga tõsiselt.

Sõltumata sinu ettevalmistusest või selle puudumisest, saab kiirabibrigaad olukorraga hakkama, sest nad on selleks koolitatud ja treenitud. Küsimus on vaid detailides ja võidetud lisasekundites, mis kõik suurendavad positiivse lahenduse võimalikkust.

Kiirabi saabumine

Eramaja elanik

Teekond sinu majaesiukseni võib võõrastele inimestele olla raskesti leitav ja mõistetav. Tihti on navigatsiooniseadmete kaardid vastuolus eramajade juurdepääsudega ning majanumbrid või tänavanimetused võivad olla varjatud näiteks võsa või puudega või olla täitsa puudu. Kui oled oma külalistelt kuulnud, et su maja leidmisega on raskusi, siis saada keegi kiirabibrigaadile vastu. See võib olla näiteks laps, kes seisab värava ees ja lehvitab saabuvale kiirabile. Lase tal väravad avada, et kiirabiauto saaks hoovi sõita, sest nii saab kannatanu kiiremini autosse.

Korteri elanik

Saada keegi välisukse juurde. Maja välisuks olgu avatud asendis. Hoia uksed avatuna, sest kiirabibrigaadil võib tekkida vajadus tuua autost lisavarustust.

Ava korteri uks

Korteriustel ei pruugi olla numbreid. Saabuv kiirabibrigaad peab sellisel juhul tegema lisatööd ning mõtlema, kuhu jääb abivajaja korter. Avatud uks ei tekita küsimusi ning brigaad jõuab kannatanu juurde kiiremini.

Järgnevalt tuleb leida üles abivajaja:

  • Dokument, näiteks ID-kaart, juhiluba, pensionitunnistus või muu nimega dokument, kus on pilt ja isikukood.
  • Tervist puudutav dokumentatsioon. Näiteks väljavõtted haiglas viibimise kohta. Eriti olulised on elektrokardiogrammid. Samuti kiirabi eelmiste külastuste kaardid, mille tunned ära kollase värvi järgi. Kõik need paberid peaksid alati olema kergesti leitavad ning ühes silmapaistva värviga kaustas ja nähtavas kohas. Pereliikmed peaksid teadma, kus need asuvad.
  • Ravimid, mida abivajaja igapäevaselt võtab. Hea on tõsta ravimikarp, -kott või –korv kohe inimese juurde. Ravimid annavad kiirabitöötajatele häid vihjeid abivajaja tervisliku seisundi kohta.

Ohutus

Eramajas või korteris pane koduloomad kinni. Eriti koerad, sest nad tunnetavad, et peremehed on hädas ning seepärast võivad võõrastele, sh kiirabibrigaadile, reageerida kui sissetungijatele.

Abivajaja ümbruses:

  • Tuleks tagada, et põrand oleks tühi kõikidest asjadest, näiteks tuleks ära panna jalanõud, karbid ja kotid. Erakorralise juhtumi korral, nagu infarkt kasutab kiirabi nõelu ja ampulle ning viimasega võivad kaasneda klaasikillud. Kui põrand on asju täis, võivad need teravad esemed jääda märkamatuks ning keegi võib end nendega vigastada. See on veel üks põhjus, miks koduloomad peaksid eemal olema.
  • Ideaalsel juhul vajab kiirabibrigaad elustamiseks 2x2 ruutmeetrit. Seetõttu tuleks kodu kriitilise pilguga üle vaadata ja mõelda, kas on sellist vaba ruumi. Enamasti on kõige avatum ruum esik, kuid haigus ei küsi kohta ning tihti peab brigaad tegutsema hoopiski magamisruumis. Brigaadi tõeline õudusunenägu on patsient, kes on kokku kukkunud kitsas WC-s, kus uks käib sissepoole. Lisan siia ka praktilise soovituse võimalikuks remondiks – kõik uksed võiksid avaneda kitsamast ruumist laiemasse.
  • Haige transportimise ajal peab kiirabibrigaad läbima kõik vahekäigud ja ruumid kuni autoni ning vajadusel kõrvaldama teel olevad esemed. Kannatanu transport toimub kas pehme või jäiga raamiga. See sõltub kannatanu tervisehäirest. Kõik toolid, juhtmed, jalanõud, mille taha võib takerduda, tuleb eest ära võtta.
  • Ruum ja teekond sinna peab olema valgustatud.

Iga selline juhtum on tõeline stressiallikas lähedastele. Seetõttu tuleks mõelda, et lapsed ja emotsionaalsed pereliikmed ei peaks abivajaja juures viibima. Paku neile tuge, kuid vajadusel ole ka valmis kiirabi aitama.

Kuidas saad kiirabi aidata?

  • Anna informatsiooni patsiendi seisundi ja selle kohta, mis on temaga juhtunud. Kriitilises seisundis patsient pole reeglina ise võimeline vastama.
  • Võimalusel ole valmis haiget ja kogunenud kiirabi varustust autoni viima. Kui keegi on jõudnud värava ja välisukse sulgeda, tuleb need uuesti lahti teha.

Kui tegemist on elustamisega ja oled ainuke, kes on abivajaja juures, siis tuleb alustada südamemassaažiga, sest see on kõikidest nendest ettevalmistustest tähtsaim. Selle võid katkestada vaid saabunud brigaadile uste avamiseks. Seega, kaasa oma pereliikmeid nii palju kui võimalik. Nii on nad tegevuses ja mõtlevad vähem võimalikele negatiivsetele stsenaariumitele, mis võivad nende lähedastega juhtuda ning on kiirabile ka reaalseks abiks.

Lõpetuseks tahan meelde tuletada väljendit «Parim kingitus on elu!». Sinu julgus ja tahe otsustaval hetkel võivad kinkida elu abivajajale.

Tagasi üles