/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/06/27/7924426t1hc160.jpg)
Lennukipersonalil on võrreldes ülejäänud elanikkonnaga suurem rinna-, emakakaela- ja nahavähi risk, samuti on kasvajate tekke ohus nende seedesüsteem ning kilpnääre.
Kurb tõsiasi: lennukipersonali ähvardab kõrge vähirisk (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks võimalik seletus suurenenud ohule on see, et lennukipersonal puutub oma töökeskkonnas sageli kokku tuntud kartsinogeenidega, selgus Harvardi Ülikooli uuringust. Üks neist on ioniseeriv kiirgus, mille tase on suurem just kõrgustes, vahendab Fox. Kiirgus kahjustab DNAd ning on teada-tuntud põhjus eriti rinnavähi ja mittemelanoomi tekkel, selgitas uuringu juhtivautor Irina Mordukhovich. Tema sõnul saab lennukipersonal USAs aastas kõigist enim kokkupuudet ioniseeriva kiirgusega.
Äsjases uuringus võrdlesid teadlased 5300 lennukiteenindaja vähiriski 2700 inimesega, kel oli sarnane sissetulek ja haridus, aga kes polnud töötanud lennukipersonalina. Leiti, et naissoost lennukipersonali seas oli rinnavähi risk 50 protsenti kõrgem kui teiste uuritud naiste seas. Ka melanoomirisk oli kaks ning mittemelanoomi risk neli korda kõrgem nende naiste seas, kes töötasid lennukis. Meestöötajate seas oli melanoomirisk 50 protsenti kõrgem ning mittemelanoomi risk 10 protsenti kõrgem kui neil meestel, kes ei kuulunud lennukipersonali hulka.
Paraku ei piirdu lennukitöötajate vähirisk ioniseeriva kiirgusega. Nad puutuvad rohkem kokku ka UV-kiirgusega, mis teeb nad haavatavamaks nahavähi suhtes, tõdes Mordukhovich. Vähiriskiga võib seostada ka lennukitöötajate sagedasest reisimisest tingitud ajavahestressi ja ööpäevarütmi häirumist. Sellised pidevad segajad võivad muuta immuunsüsteemi ja rakkude ainevahetust, mis nõrgendab organismi vastupanuvõimet vähirakkude tekkele.
On veel hulk kemikaale, millega võib lennukipersonal kokku puutuda ja mis võib pikemas perspektiivis nende tervist kahjustada. Näiteks keelati suitsetamine USA lennukites 1988. aastal ning personal, kes töötas regulaarselt lennukis enne seda, puutus pidevalt kokku tubakasuitsuga. Vähkitekitavaid ühendeid sisaldavad ka lennukimootorist eralduvad ained, mis võivad vähesel määral salongi lekkida.
Kurb tõsiasi on aga see, et USAs on lennukipersonali tööajad ning võimalik kokkupuude kemikaalidega kehvemini reguleeritud kui Euroopa Liidus. EL-s jälgitakse regulaarselt töötajate töö- ja puhkeaega ning radiatsioonitaset ja tehakse muutusi vastavalt sellele, et töö oleks võimalikult vähe tervistkahjustav, ütles Mordukhovich. Ta leidis, et kuigi sagedasti reisivate inimeste tervist pole nii laialdaselt uuritud, ei ole põhjust arvata, et nemad pole samamoodi suuremas ohus.