Tasub teada: kas allergia tekib kohe esmasest kokkupuutest toiduga?

Paljud arvavad end olevat piima vastu allergilised. Foto: Urmas Luik

Toiduallergia võib olla elukvaliteeti halvendav ja ka eluohtlik haigus. Teisalt on sage ka toiduallergia ülediagnoosimine, tagajärjeks asjatu hirm ja sobimatu dieet, mis halvemal juhul viib väärtoitumiseni, kirjutavad ITK allergoloogid Triine Annus ja Krista Ress Med24-s.

Uuringute põhjal usub tänapäeval 20–40 protsenti inimestest endal olevat toiduallergia. Sama palju on neid, kes arvavad seda oma lapse kohta. Tõelise, provokatsioonitestiga tuvastatava toiduallergia levimus on täiskasvanutel 1–4 ja lastel 6–8 protsenti, varaealistel lastel mõnedel andmetel kuni 10 protsenti. Ülejäänud juhtudel pole haigusnähud toiduga seotud või on tegemist mitteallergiliste reaktsioonidega toidule. 

Allergia on üks ülitundlikkuse vorme. Toiduülitundlikkuse all mõistetakse kliiniliselt allergiat meenutavat seisundit, mis põhjustab korduvaid sümptomeid kokkupuutel kindla toiduga annuses, mida normaalne isik talub. Toiduallergia on toidust tingitud ülitundlikkusreaktsioon, mis on vahendatud spetsiifiliste immunoloogiliste mehhanismide poolt. Toiduallergia võib olla immunoglobuliin E (IgE) vahendatud, mitte-IgE-vahendatud ja segatüüpi. Toiduülitundlikkuse kohta, mis pole immunoloogiliste mehhanismide vahendatud, kasutatakse terminit toidutalumatus.

Toiduallergia tekke eeldus on kokkupuude toiduainega, enamasti süües, seedetrakti limaskesta kaudu. Imikueas on soolestiku limaskest toidumolekulide suhtes läbilaskvam ja seedetrakti immunoloogilised kaitsemehhanismid välja kujunemata, sellest ka suurem risk toiduallergia tekkeks. 

Esmakokkupuutel uue toiduga ei tohiks reaktsiooni tekkida, sest sellele peab eelnema tundlikuks muutumine. Täiskasvanu võib olla söönud pähkleid aastaid, enne kui tekivad kaebused. Väikelastel tekivad allergianähud enamasti mõne nädala jooksul pärast seda, kui uus toiduaine on toidusedelisse lisatud. Kui reaktsioon tekib esimesel söömisel, võib põhjus olla varasem kokkupuude rinnapiima või naha kaudu, samuti ristallergia mõne toiduga, mille suhtes ollakse juba eelnevalt tundlikuks muutunud. Esmast nahakaudset kontakti peetakse allergia tekke riskiteguriks (eriti maapähkliallergia korral); toiduaine suukaudsel teel organismi sattumisel tekib pigem tolerantsus. Tolerantsuse tekkes usutakse oma osa olevat normaalsel soolemikrobioomil. 

Enamasti on toiduallergia IgE-vahendatud mehhanismiga: kindla toiduvalgu vastu on tekkinud allergeenispetsiifilised IgE-tüüpi antikehad, mis korduval kokkupuutel selle valguga seostuvad. See aktiveerib nuumraku vabastama histamiini jt ühendeid, mis põhjustavad erinevaid allergianähte. Reaktsioon vallandub väga kiiresti, minutitega. Seetõttu tekivad kaebused hiljemalt kahe tunni jooksul pärast söömist, sageli juba 30 minuti jooksul või isegi söömise ajal. Ühekordse kokkupuute järel taanduvad kaebused hiljemalt 24 tunniga, enamasti 15 minuti kuni paari tunniga. Reaktsiooni võib vahel vallandada väga väike toiduvalgu kogus, näiteks toidunõude kaudu, põsemusist või õhu kaudu, seda eriti kalaallergia korral.

Allergia peaks olema korratav ehk tekib allergeeniks olevat toiduainet tarvitades alati (võib siiski sõltuda toidu eelnevast töötlemisest). Allergilise reaktsiooni vallandumist võivad soodustada või seda raskendada mitmed tegurid: füüsiline koormus, äge infektsioon, palavik, kuumus, stress, alkohol, õitseperiood, kaasnev astma, samuti toiduallergeeni söömine tühja kõhuga.

Loe toiduallergiast täismahus Med24 portaalist.