Põhjus, miks suhtlemisel rohkem puudutusi kasutada

Mitu korda päevas sa inimesi puudutad? Fakt on, et mida rohkem, seda parem on olla nii puudutataval kui ka puudutajal. Foto: SCANPIX

Puudutamine on imelihtne viis, mis loob heaolu, parandab halba enesetunnet ning muudab inimesed omavahel lähedasemaks.  

Ükski paremini ja tervemalt elamise õpetus ei möödu pika nimekirjata asjadest ja olukordadest, mida sel puhul karta ja vältida, kuid selle mündi teine pool on heaolu loomine. Õnneks on mõni loomise viis peaaegu geniaalselt lihtne ja see loov võlutegevus on puudutamine, vahendab Terviseuudised. 

Kehalise kontakti uurija Tiffany Fieldi uuringute ülevaatest selgub, et enneaegsed beebid, kes said 5–10 päeva jooksul kolm korda päevas 15 minuti kaupa puudutusteraapiat, võtsid kaalus 47 protsendi jagu rohkem juurde kui tavalist ravi saavad lapsed.

Haiguste leevendamisel ja immuunsüsteemi tugevdamisel on puudutustest abi ka edaspidi. Kui Põhja-Carolina ülikooli uuringud on näidanud, et naistel, keda nende partner rohkem kallistab, on madalam pulss ja vererõhk, siis California ülikooli rahvatervise koolis jõudsid teadlased järeldusele, et arsti silmavaade ja seljalepatsutus parandas raskete haigete ellujäämise šanssi.

Igapäevaelus on tähendus eelkõige sellel, et puudutus loob meile naudinguid. Tänu neuroteadlasele Edmund Rollsile teame, et puudutus aktiveerib aju empaatiaga seotud osa. Uuringud kinnitavad, et puudutus loob turvatunnet ja kasvatab usaldust ning puudutusest piisab, et vallandada verre annus oksütotsiini, mida hellitavalt armastuse või õnnehormooniks nimetatakse.

California Berkley ülikooli psühholoogiprofessor Dacher Keltner selgitab ülkooli ajakirjas The Greater Good, et hormooni vallandumine aitab selgitada ka meie vajadust iseennast puudutada – katsume on nägu, hõõrume otsaesist, käsi vastamisi, kaela, sasime juukseid, kallistame ennast. Teeme seda sadu kordi päevas. Ja ka uuringud kinnitavad: enesemassaaž rahustab südant ja alandab stressihormooni kortisooli taset veres.

Keltner toob esile, et puudutamisel võib olla ka majanduslik kasu, kuna puudutus suurendab usaldust ja suuremeelsust. Ta viitab psühholoogi Robert Kurzbani tööle, mille eksperimendis osalejad pidid valima koostöö ja konkureerimise vahel. Tulemus: need osalejad, keda eksperimendi läbiviija hästi korraks seljale patsutas, tegid parema meelega koostööd ja olid oma partneriga lahkemad. Kõige tipuks selgub Keltneri enda uuringust, et mida rohkem NBA korvpallurid oma meeskonnakaaslasi puudutavad, seda rohkem mänge võidetakse.

Ometi on meie kultuur selline, kus katsumine ei ole ka lähiringis alati levinud. Keltner toob esile oma lemmiknäiteks psühholoogiapioneeri Sidney Jourardi 1960. aastate uuringu, kes uuris, kuidas käitub kaks kohvikusse jutustama tulnud sõpra erinevates maailma maades. Selgus, et inglased ei puudutanud kohtumise jooksul üksteist mitte kordagi. USA-s tõid suuremad entusiasmipursked endaga kaks puudutust. Seevastu Prantsusmaal oli tulemuseks 110 puudutust ja Puerto Ricos lausa 180. Eesti kohta andmed puuduvad, aga seda eksperimenti pole kuigi keeruline ise korrata. Järgmine kord, kui sõbra või kallimaga kohvikus istute, lugege kokku, mitu puudutust tuleb. Ja arvutage, kui kaua tuleks kahekesi kohvikus istuda, et 180 puudutust täis saada.

Loe edasi portaalist Terviseuudised.