Uuring pakub välja: inimese eluiga võib olla igavene

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Eelmisel aastal surnud itallanna Emma Morano oli teadaolevalt viimane inimene, kes sündis 19. sajandil.

FOTO: Alessandro Garofalo / Reuters

Itaalia teadlased usuvad, et inimese vanusele pole looduse poolt piiri seatud, sest uurimusest selgus, et alates 105. eluaastast on inimese võimalus kahe sünnipäeva vahel surra 50:50.

Avastus tuli statistilisest analüüsist, mis uuris peaaegu 4000 üle 105-aastase Itaalia eaka ellujäämisvõimalusi. Rooma uurijate demograafi Elizabetta Barbi ja statistiku Francesco Lagona juhitud meeskond leidis, et suremise risk paistab terve elu jooksul suurenevat, kuid seiskub peale 105. eluaastat, luues «surelikkuse platoo», vahendab teadusajakiri Nature. 

Kui on olemas surelikkuse platoo, ei ole inimese elueal piire, ütles prantsuse demograaf Jean-Marie Robine. See tähendaks hüpoteetiliselt seda, et 117-aastaseks elanud jaapanlanna Chiyo Miyako, oleks võinud elada igavesti.

Teadlased on kaua arutanud, kas inimestel on ülemine vanusepiir. Peamine arvamus on see, et risk surra kasvab püsivalt täiskasvanueas kuni umbes 80. eluaastani. Erinevatel arvamustel ollakse aga selle osas, mis juhtub, kui inimesed jõuavad 90–100 aastani. Uurides demograafilisi andmeid, on mõned teadlased jõudnud järeldusele, et inimeste liigil on kindlalt paika pandud loomulik «säilivusaeg» ning suremus kasvab vanusega. Teised on vaadanud samu andmeid ja väitnud, et surmarisk väheneb äärmuslikult kõrges eas, mistõttu pole inimeste elueal ülempiiri.

Uurijad vaatlesid andmeid kõigi itaallaste kohta, kes olid seitsemeaastase perioodi (2009.-2015. aasta) vältel 105-aastased. Nad kogusid sünni- ja surmatunnistusi, samuti jälgisid nad individuaalset ellujäämist ühe aasta kaupa. Keskendudes ainult Itaailiale, kus on elanikkonna kohta kõrge arv üle sajaaastaseid. 87 protsenti neist inimestest olid naised ning uurimisperioodi jooksul suri kõigist uuritavatest 2880. Uurijad leidsid, et nende uurimispopulatsioonis paistis risk tipnevat 105. eluaasta juures. Teisisõnu ei olnud 107- või 108-aastasel inimesel kõrgem risk surra kui 105-aastasel.

Sellest hoolimata ei kinnita see uurimistöö surelikkuse platoo olemasolu. Elanikkonna vaatlus ja statistiline analüüs saavad anda vaid üldiseid järeldusi. Samuti oli uurimise all võrdlemisi väike hulk inimesi ning surmasid ei eraldatud põhjuste järgi.

Tagasi üles