Rektor: õdede maksimaalne vastuvõtu lagi on käes

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Meditsiiniõde. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Sisseastuja eesti keele oskus on üldjuhul hea, pigem on probleemiks see, et noored ei oska vene keelt, rääkis Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli  (TTK) rektor Ülle Ernits tänases Kuku raadio saates «Patsiendiminutid».

Eestis on ligi 9000 õde, TTK koolitab neid igapäevaselt Tallinnas, Kohtla-Järvel ja Pärnus, lisaks tegutseb sel alal Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Ometi ütlevad uuringud, et aastaks 2025 on meil puudu üle 300 õe. 

Kõrgkoolid oluliselt vastuvõttu suurendada siiski ei plaani. «Õdede puhul julgen arvata, et maksimaalne vastuvõtu lagi on käes. Viimastel aastatel oleme Tallinnas igal suvel juurde võtnud üle saja tudengi. Farmatseutide osas natukene veel laienemisruumi on,» sõnas Ernits, kelle hinnangul on arstide ja õdede õppes leitud häid lahendusi, nüüdsest tuleks rohkem panustada ka teiste ravimeeskonna liikmete haridusse. «Ainult ühtse meeskonnana, kuhu kuuluvad ka hooldustöötajad, eripedagoogid, sotsiaaltöötajad ja logopeedid saame professionaalset teenust pakkuda,» sõnas ta. Ernitsale tundub, et liiga palju on räägitud õdedest ja arstidest ning seetõttu riivatud teiste kutsealade vajadusi.

Viimastel nädalatel on palju juttu olnud arstide keeleoskusest. Ernitsa sõnul on õdede eesti keele õpetamisega kõik hästi, aja jooksul on alati leitud vajadusel ka keeleõppeks lisaressurssi. «Täna võib öelda, et sisseastuja eesti keele oskus on reeglina nii hea, et ta saab õppetöös kenasti hakkama. Pigem on probleem selles, et noored ei oska vene keelt. Peame ju ausalt tunnistama, et meil on patsiendid, kes ei räägi riigikeelt,» sõnas Ernits, lisades, et nad tulevad vastu tudengite soovile enam vene keelt õppida.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool on tuntud avatud ja kaasaegse koolina, kus valitseb mõnus õhkkond. «Oleme teadlikult avatust ka rõhutanud, sest meie õppekava on mitmes valdkonnas Eestis ainulaadne ja seetõttu on püha kohus infot edasi anda,» sõnas Ernits. Näitena laiapõhjalisest koostööst toob ta  sisseastumiskatsed, kus komisjonis on lisaks õppejõududele ka erialaliitude ja tööandjate esindajad. Vestluses on komisjoni roll hinnata, kui hästi tudengi kandidaat eesti keelt valdab ja kas ta tahab tegelikult meedikuks saada. 

Sügisel algav uus kooliaasta toob õppeprogrammi terviseteaduste magistri suuna neljale eriõenduse erialale. Seniste teadustulemustega on rektor rahul, enamasti on rakendusuuringud praktilist laadi, andes olulist teavet nii tööandjale kui ka tavalisele inimesele.

Tagasi üles