Ettevaatust! Neis populaarsetes reisisihtkohtades valitseb suur marutaudi oht

Võõraid koeri silitada ei maksa.

FOTO: RUPAK DE CHOWDHURI / REUTERS

Egiptus, Türgi ja Tuneesia on näiteks eestlaste ja venelaste seas armastatud reisisihtkohad, ent võõraid koeri seal puutuda ei maksa, kuna neis riikides lokkab marutaud.

Marutõve risk puudub näiteks Suurbritannias, Austraalias ja Uus-Meremaal, USAs ja Kanadas on rebaste, skunkide ja pesukarude tõttu levik veidi kõrgem, vahendas Daily Mail. Oht on aga kõrge populaarsetes reisisihtkohtades nagu Egiptus ja Türgi, niisamuti ka Venemaal, mida seoses jalgpalli MMiga külastab praegu rohkelt turiste.

Marutõve tõttu sureb igal aastal ligi 60 000 inimest ning haigusnähud on enamasti põhjustatud koerahammustusest. Inglise tervise arengu instituut (PHE) koostas äsja maailma terviseorganisatsiooni (WHO) soovitusi järgides raporti, millest ilmneb, et suur marutaudi oht iseloomustab 103 maailma riiki.

«Suvepuhkuste ajal reisivad inimesed maailmas rohkem ringi ning peaksid olema teadlikumad marutõve ohust, et välismaal mitte võõraid loomi toita ja puutuda. Marutõve vaktsiin võib tundlikumatele inimestele osutuda väga oluliseks ning selle vajadust võiks enne reisimist meedikuga arutada. Kui saate reisides loomalt hammustada, peaksite kohe saama arstiabi, mitte ootama arstliku kontrolliga kojujõudmiseni,» pani PHE epidemioloogianõunik dr Katherine Russell südamele.

Nahkhiirte marutaudi osas peetakse ohtlikuks pea kõiki maailma riike peale Suurbritannia ja Iirimaa, ent siin tuleb märkida, et nahkhiired üldjuhul inimestele hammastega kallale ei lähe. Nakkust võivad edasi kanda ka närilised ja ahvilised, ent enim on nakkusohtlikud siiski koerad, rebased ja pesukarud. Kõrge marutaudi riskiga riikides võib tõve saada nii lemmik- kui metsloomalt.

Marutõbi võib inimesele saada saatuslikuks, kuna kahjustab tugevalt aju ja närvisüsteemi. Sümptomid algavad kergelt palaviku ja peavaluga, kuid progresseeruvad kiiresti. Esineda võib agressiivset käitumist, lihaskrampe, hirmu- ja segadustunnet, ülitundlikkust valguse ja müra suhtes. Haige suust eritub sülge, kuna ta ei saa neelata. Haiguse süvenedes tekivad halvatusnähud, surma põhjustab üldine halvatus.

Maailma terviseorganisatsioon soovib ennetustööga jõuda sinnamaani, et aastaks 2030 sureks marutõve tõttu väga vähe või üldse mitte inimesi. Selleks tuleb tõsta inimeste teadlikkust, vaktsineerida eelkõige oma lemmikuid ning hoiduda kokkupuutest võõraste loomadega.

Enamikku Euroopa riike peetakse marutaudi leviku osas suhteliselt riskivabaks. Kõrge riskiga piirkondadeks on märgitud näiteks Horvaatia, Slovakkia, Sloveenia, Leedu ja Poola, ent seda eelkõige rebaste marutaudi osas. Eestit peetakse madala riskiga riigiks. Maailmas populaarsetest reisisihtkohtadest ohustab kõrge risk veel Bali, Maroko, Hiina, Brasiilia, Malaisia külastajaid.

Loe ka neid

Tagasi üles