Tervishoiuteenuste kohta esitatud kaebuste arv kasvab järjepidevalt

Patsient ja meedikud. Foto on illustratiivne. Foto: Urmas Luik

Terviseametile esitatud tervishoidu puudutavate kaebuste arv on viimase viie aastaga pidevalt tõusnud - mullu menetleti 358 kaebust, mis on 2013. aastaga võrreldes enam kui 100 kaebust rohkem. 

«Üheks kaebuste arvu kasvu põhjuseks on kindlasti inimeste teadlikkuse suurenemine ja soov saada kindlustunne, et teenuse osutamine on olnud asjakohane,» ütles terviseameti järelevalve osakonna nõunik Eve Pilt. Tema sõnul pole siiski enam kui pooltel juhtudel esitatud kaebused olnud põhjendatud.

«Statistikat mõjutab ka tõsisasi, et arvestatav osa kaebustest laekub kinnipeetavatelt, kelle puhul pole suurem osa kaebusi enamjaolt põhjendatud.» 2016. aastal menetles terviseamet 368, 2015. aastal 349, 2014. aastal 255 ning 2013. aastal 249 tervishoiuteenust puudutavat kaebust.

Amet on tervishoius põhiliselt tuvastanud dokumenteerimisnõuete rikkumist, tervise infosüsteemi andmete edastamata jätmist, psühhotroopsete ravimite väljakirjutamise nõuete rikkumist ning statistiliste aruannete esitamata jätmist.

«Sageli soovivad patsiendid lisaks hinnangule, kas tervishoiuteenuse osutamisel järgiti õigusaktides kehtestatud nõudeid, ka hinnangut tervishoiuteenuse sisulisele kvaliteedile,» ütles Pilt. Selliste kaebuste menetlemisel tehakse koostööd sotsiaalministeeriumi juures asuva tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoniga. Komisjoni poole võib pöörduda nii patsient, tervishoiuteenuse osutaja kui terviseamet juhul, kui on tekkinud kahtlus tervishoiuteenuse osutamise kvaliteedi või ohutuse, arsti otsuse või ravivea suhtes.

2017. aastal edastas terviseamet tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjonile kokku 30 kaebust, mis on kümme kaebust enam kui 2016. aastal. 2015. aastal edastati komisjonile seite, 2014. aastal 10 ja 2013. aastal viis kaebust. Lisaks ravivigadele on kaebuste põhjuseks olnud nii patsientide kõrged ootused tervishoiuteenuste osutajatele kui ka erinevad suhtlemiskonfliktid, mida tervishoiuteenuse osutaja ja patsient omavahel lahendada ei suutnud.

Alates 2013. aastast on terviseamet menetlenud 32 tervishoiuteenuse reklaami puudutavat kaebust, mille puhul enam kui kolmandik menetluse algatamiseks vajalikust infost on laekunud tervishoiutöötajalt. 

Viimase viie aasta jooksul on terviseameti järelevalve teinud kokku 60 ettekirjutust, ülejäänud juhtudel on terviseamet teinud teenuseosutajale ettepaneku tegevust parandada, mida on tavaliselt ka arvestatud. Ettekirjutusega lõppenud menetluste aluseks on muuhulgas neljal korral olnud tervishoiuteenust osutavast asutusest laekunud informatsioon, viiel juhul on terviseametit rikkumisest teavitanud ravimiamet, neljal juhul haigekassa, kahel juhul arst ning ühel juhul Viru ringkonnaprokuratuur.

Lisaks on terviseamet sel perioodil menetlenud 11 ravimite väljakirjutamise nõuete rikkumist puudutavat väärtegu ning tunnistatud rikkumiste tõttu kehtetuks neli tegevusluba.

Kokku teeb terviseamet järelevalvet 18 eriseaduse alusel.