Pärnakas sattus äpardunud polüübilõikuse tõttu koomasse

Tartu Ülikooli kliinikumi kõrvakliiniku juhataja Priit Kasenõmm näitab kolju peal, et arstil on ninakõrvalkoobastes päris keeruline toimetada. Ta nentis, et mida kogenum kirurg, seda suurem on tõenäosus, et ühel heal päeval juhtub tõsine õnnetus. Foto: Sille Annuk

Ülemöödunud nädalal sattus Tartu Ülikooli kliinikumi kõrvakliinikus seoses polüübilõikusega koomasse keskealine Pärnust pärit mees, seejuures oli kirurgiks tuhandeid selliseid operatsioone teinud arst, kirjutab Nils Niitra tänases Postimehes.

Postimees ei avalda ei patsiendi ega ka opereerinud kirurgi nime, et säästa hinnatud arsti mainet selle ainsa juhtumi tõttu.

Patsient ise küll väljus läinud nädalal koomast, aga reedel lamas ta raskes üldseisundis ja teadvushäirega kliinikumi neurointensiivraviosakonnas. Haigele manustati rahusteid ja valuvaigisteid, talle oli rajatud kirurgiliselt hingamistee.

Osakonna juhataja Veronika Reinhard lausus, et paranemise kohta on praegu raske hinnangut või prognoosi anda. Postimehe andmetel pelgavad arstid, et polüübioperatsiooniga kaasnenud ajuverejooksuga võisid kaasneda ka ajufunktsiooni kahjustused.

Kõrvakliiniku juhataja Priit Kasenõmme sõnul tehakse sellist operatsiooni endoskoobiga (kohapeale juhitakse väike kaamera – N. N.), mis tähendab, et pilt on kahemõõtmeline. «Sügavustaju eriti pole ja endoskoobiga lähtutakse teistest orientiiridest,» nentis Kasenõmm.

Sellel operatsioonil võib kliiniku juhataja sõnul juhtuda erinevaid lihtsamaid tüsistusi, eelkõige tavaline verejooks.

Eestis on varem esinenud seoses polüübioperatsioonidega ka aju kõvakelme vigastusi ja ajuvedeliku lekkeid. «Ma ei usu, et Eestis on ühtki selle eriala kirurgi, kes julgeks öelda, et temal kunagi selliseid asju ei juhtu,» ütles kõrvakliiniku juhataja.

Kasenõmme jutu järgi ei ole juhtunu uurimisele antud ametlikku käiku, küll aga on korraldatud põhjalik arutelu. Patsiendi edasist saatust puudutava osas viiakse koos neurokirurgidega siiski läbi ka konsiilium. Oluline on parandada seesama vigastus, mille tagajärjel veri ajju sattus.

Nii opereerinud arstil kui Kasenõmmel oli märksa keerulisem vastata Postimehe küsimusele, kas arst tegi operatsiooni käigus ravivea. «See on filosoofiline küsimus, kas tüsistus on raviviga,» lausus Kasenõmm.

Arst ütles, et igal juhul said kõik patsiendi nina kõrvalkoopad polüüpidest ära puhastatud, nii et see ravi oli iseenesest õige. «Kui ma oleks näiteks midagi tegemata ja polüübid eemaldamata jätnud, siis on see raviviga, et ma ei ravinud haigust lõpuni,» väitis arst. «Aga ma ei saaks öelda, et ravi käigus tekkinud tüsistus oleks raviviga.»