:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
/nginx/o/2011/05/30/603762t1hc1e3.jpg)
Läinud nädalal Tallinnas toimunud konverentsil «Tubakas või tervis Eestis» sõna võtnud Andrus Lipand käis välja viis konkreetset ettepanekut, kuidas muuta praegu kehtivat tubakaseadust.
Viis ettepanekut tubakaseaduse karmistamiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lipand esindas konverentsil tubaka preventsiooni Euroopa võrgustikku ja märkis sarnaselt WHO ekspertrühmale ära, et alates 2007. aastast on Eesti areng tubakavastases võitluses seiskunud ning osalt on selles seisakus süüdi ajale jalgu jäänud seadus. Praegu kehtiv tubakaseadus pärineb aastast 2005 ja tänaseks tubakaturul toimunud hulk olulisi muutusi, mida see seadus ei hõlma.
Esimese olulise punktina tõi Lipand välja tõiga, et Eesti seadused ei käsitle tubakasuitsu sisaldavat keskkonda vähkitekitavana nagu on näiteks Soomes ja Saksamaal. Kui määratlust muuta, annaks see näiteks ettevõtjatele impulsi kanda rohkem hoolt tervisliku töökeskkonna eest.
Teiseks pani ta ette tunnistada Eestis kehtetuks kõik seni seadustatud suitsetamisalad. Praeguse korra järgi tohib siseruumides suitsetada spetsiaalsetes suitsuruumides ja ka teatud suitsetamisaladel. Lipandi sõnul aitaks totaalne siseruumides suitsetamise keeld säästa otseselt inimelusid, sest inimese tervisele ohutut tubakasuitsust keskkonda pole olemas.
Kolmas muudatus puudutab vesipiipe ja selle juurde käivaid komponente, e-sigarette ja herbaalsigarette. Nimelt ei kehti nende puhul alaealistele omamise ja omandamise keeld, rääkimata nende tarvitamisest. Seetõttu on ka tekkinud olukord, kus vesipiipu peetakse ohutumaks kui sigaretid ning alaealistele paslikuks. Lipandi ettepanek on kehtestada alaealistele alternatiivsete spetsiifiliste suitsetamise ja ainult selleks tegevuseks ettenähtud vahendite ostmise ja omamise keeld.
Neljandaks oleks tarvis piirata suitsetamist mootorsõidukites. Praegu on see meil keelatud vaid ühissõidukites ning bussiootepaviljonides. Lipandi hinnangul peaks suitsetamine olema keelatud kõikides sõidukites. Nii saaks vältida kaudse suitsetamise kahjulikku mõju kõrvalviibijatele, eeskätt lastele.
Viiendaks vajaks korrektuure ka tubakatoodete müügi korraldus. Praegu müüakse tubakatooteid igal pool ja suurtes kauplusekettides on sigaretid ka kassade juures ostjale justkui viimaseks meeldetuletuseks ja reklaamiks. Lipandi idee järgi võiks tubakatoodete müügi viia vaid spetsiaalsetesse kauplustesse – tubakatooted ei ole esmatarbekaup ja seega pole vaja neid ka esmatarbekauplustes müüa. Samuti võiks tubakatoodete hind olla praegusest soolasem.
Seda, kas Lipandi ettepanekutest mõni ka teoks saab, on veel vara öelda. Ometi tunnistas sotsiaalministeerium eelmisel nädalal, et tubakaseaduse muutmine on praegu töös. Konkreetsetest muudatusettepanekutest on aga veel vara rääkida.