Kiire abi päästab aju

Ka siis, kui insuldi sümptomid on kerged või lühiajalised, tuleks kohe kiirabi kutsuda Foto: Peeter Langovits.

Kui südamehaiguste sümptomeid ja riskifaktoreid teavad inimesed väga hästi, siis insulti peetakse rohkem elulõpu haiguseks ja sellest kõneldakse tunduvalt vähem, ehkki insuldi puhul päästab kiire tegutsemine aju ja tihti ka elu, tõdeb Pärnu haigla närviosakonna juhataja Katrin Antsov.

Insulti haigestuvad sagedamini eakamad inimesed, kuid ligi 25 protsenti kõikidest insultidest tekib alla 50-aastastel, kirjutab Pärnu Postimees.

Numbritest rääkides rõhutab Antsov, et insult on maailmas surma põhjuste reas teisel kohal, täiskasvanute invaliidsuse põhjustajana lausa esikohal.

«Kurb on seegi, et kui mõne muu haiguse, näiteks südamehaiguse järel on puue ajutine ja inimene on mõne aja pärast teo- ja töövõimeline, siis insuldi järel on puue enamasti jääv,» selgitab Antsov.

Õigeaegne ravi võib puudest päästa

Doktor, kellega me ülemaailmse insuldipäeva künnisel, mis oli 29. oktoobril, vestlesime, selgitas, et Eesti närviarstide ja neurokirurgide selts on alustanud aktiivset teavitustööd, et inimesed oskaksid ära tunda ajurabanduse ehk insuldi sümptomeid ja teaksid riskitegureid, sest tänapäeval on tunduvalt paranenud ravivõimalused.

«Õigel ajal antud spetsiifiline ravi võib puudest rohkemal või vähemal määral päästa,» toonitas Antsov.

Insult ehk ajurabandus ehk apopleksia on peaaju teatud piirkonna äkiline toimimast lakkamine. Insult kujuneb, kui teatud piirkonnas ajus verega varustatus katkeb, kujuneb hapniku puudus ning närvirakkude ehk neuronite «energiakriis».

Sellise seisundi põhjustab veresoone (arteri), mis varustab nimetatud aju piirkonda verega, ummistumine või rebenemine. Minutite jooksul saavad närvirakud selles aju piirkonnas kahjustada ja võivad surra paari tunniga. Tulemusena ei tööta enam korralikult kehaosad, mida juhib kahjustatud osa ajust.

Sümptomid tekivad äkki ja valutult

Mida varem saab meditsiinilist abi pärast sümptomite avastamist, seda vähem närvirakke ajus jäädavalt kahjustub, selgitab arst, miks kiire abi kutsumine on oluline.

«Kuna insuldi sümptomid tekivad äkki ja valutult, ei teadvustagi inimesed endale, et tegu võib olla ajurabandusega,» räägib arst. «Sageli inimene loodab, et tegu võib olla mööduva terviseprobleemiga, või jääb ootama, millal pääseb perearsti vastuvõtule. Tegelikult tuleks ka siis, kui sümptomid on kerged või lühiajalised, võtta neid väga tõsiselt ja kutsuda kohe kiirabi.»

Aeg on väga oluline insuldi diagnoosimisel ja ravis. «Teame, et välja kujunenud kahjustuse korral insuldist täiuslikku paranemist ei tule, kuna juba hukkunud närvirakud kahjustatud piirkonnas ei ole taastumisvõimelised. Siiski – uuringud on kinnitanud, et teatud aja jooksul suudavad kahjustuse äärealadel paiknevad närvirakud püsida eluvõimelistena ning verevoolu kiire taastamine korral ei kujune laialdast kahjustust,» selgitab arst.

Kriitiline piir on 4,5 tundi

Isheemilise insuldi (veresoone ummistumise tagajärjel tekkinud insult) puhul on arsti sõnade kohaselt positiivseid tulemusi andnud trombi lõhestav ravi ehk trombolüüs, mille eesmärk on kahjustunud ajukoes verevool taastada, et ära hoida närvirakkude pöördumatu kahjustus.

«Sellepärast on oluline kiire reageerimine, kuna trombolüüsravi on võimalik rakendada kuni 4,5 tundi jooksul insuldisümptomite tekkest,» lisab Antsov. Tema ütlust mööda tagab ravi algus esimese 90 minuti jooksul haigestumisest oluliselt paremad tulemused, võrreldes hilisema ravi algusega.

«Kui trombolüüsi teha ei saa, aitab haiglaravi igal juhul. Täpsustame diagnoosi, hindame riskifaktorid, alustame taastusravi ja võimalikku korduvat insulti ennetava raviga,» rõhutab arst lõpetuseks kiiresti haiglasse mineku vajadust.