Hambaarstide liit hambaravihüvitisest: aasta kadunud aega ja raiskamist

Hambaravi puhul jääb ka omaosalus. Foto: Panther Media/Scanpix

Täiskasvanute hambaravihüvitis rakendus aasta aega tagasi, kuid selle ajaga pole üle poolte kliinikutest haigekassa lepinguga liitunud ja põhjuseid on palju, edastas hambaarstide liit. Tallinnas aga ei saa hüvitisest osa üle kolmveerandi patsientidest.

Haigekassa teatas 1. juulil, et hambaravihüvitise tulemused on väga head - mõõdikuteks on aasta jooksul toimunud 200 000 inimese ravivisiidid. Mõistagi jäeti ütlemata, et haigekassal pole aimugi, kui paljud nende hulgast on uued patsiendid - inimesed, kes seni pole oma suuõõnetervist kontrollimas käinud, aga tegid seda nüüd hüvitise toel, teatas hambaarstide liit. 

Samuti on poole aastaga proteesihüvitist kasutatud rohkem, kui täiskasvanute hambaravihüvitist aastaga kokku. See näitab, et proteesihüvitis, mida inimene saab kasutada enda poolt valitud arsti juures, toimib süsteemina oluliselt paremini. Samas kui tänane täiskasvanute hambaravihüvitise korraldus hoopis diskrimineerib patsiente - kõik inimesed, kes pole vaatamata riigi sekkumisele olnud nõus arsti vahetama, jäävad hüvitisest ilma.

Hambaarstide liidu soov on, et Eesti inimeste hambad saaksid korda, aga praegune mõtlematu raha kulutamine seda kindlasti ei toeta ja selline süsteem ei ole jätkusuutlik. Raha tuleks suunata neile, kellel on seda päriselt vaja, ja arstide hinnangul peaks see käima kohalike omavalitsuste sotsiaalosakondade kaudu, kus osatakse hinnata perede toimetulekut. Hambad ei tohiks katki olla sellepärast, et inimesel ei ole raviraha ja just siin peaks riik appi tulema ja suunama toetuse õigete inimesteni.

Haigekassa teatas, et tänu hambaravihüvitisele paraneb kümne aasta jooksul Eesti inimeste hammaste tervis. Liidu hinnangul pole ühtegi tõendit Eesti ega teiste riikide praktikast, mis seda väidet kinnitaks. Rahvusvaheline teaduskirjandus räägib üsna üheselt, et 90 protsenti suuõõne tervisest sõltub ennetustegevusest ja juba lapsepõlves tehtud õigeaegsest ravist.

Hambaarstide liit on seisukohal, et riik peaks rahastama tervist edendavaid ja ennetavaid raviprotseduure. Tagajärgedega tegelemine ei aita inimesel kalliks kujunevast hambaravitsüklist kuidagi välja rabeleda. Hambaaugud on eluviisi haigus ja ainuõige on tegeleda haigestumise põhjustega, sest tagajärjed on nii kallid, et neid ei ole jaksanud ka kõige rikkamad riigid oma kodanikele kinni maksta. Praegusel hetkel aga tegeleb riik üksikute hambaaukude lappimisega, mis pikas perspektiivis inimeste hambaid terveks ei tee.

Hambaravi kvaliteet väheneb. See loogika kehtib igal pool majanduses - kui sa pead mingit teenust osutama odavamalt, siis pead selleks leidma võimalusi kokkuhoiuks. Kas see tuleb materjalide, tehnika, koolituse või arstide arvelt, on juba kabinettide raske valiku küsimus. 

Kvaliteet on langenud ka haigekassa motivatsiooniskeemi tõttu, kus arste premeeritakse mahustatistika tootmise eest - mida rohkem patsiente jõuad oma piiratud ajaressursiga teenindada, seda suurem on haigekassa boonus. Patsiente saab aga kiiremini teenindada ainult raviriskide kasvades ehk kvaliteedi arvelt.

Liidu hinnangul on selge, et praegune süsteem ei toimi ja haigekassa prognoos, et kümne aasta pärast võime näha hambahaiguste vähenemist, jääb suure tõenäosusega soovunelmaks.