EMO arst: selgrootraumaga vigastatu liigutamine võib kaasa tuua halvatuse

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Palju selgrootraumasid tuleb ette kõrgele ronides.

FOTO: Craig Robinson / PantherMedia / Craig Robinson

Hiljuti ilmus lugu kuue-aastasest poisist, kes murdis kiikudes oma selgroo. See tõstatas küsimusi, kuidas käituda lülisambatrauma korral: kuidas abistada ja samas mitte kahjustada kannatanut. Lülisamba ehk selgrootrauma esmaabist kirjutab Ida-Tallinna Keskhaigla EMO arst dr Tody Tubli.

Traumasid toimub suvel alati rohkem, kuna inimesed liiguvad palju õues ringi, katsetavad ekstreemsete ja vähem ekstreemsemate spordialadega, teevad palju remondi- ja aiatöid, kus ronitakse kõrgustes ja mis seal salata, ka liikluses võetakse rohkem riske.

Põhilised lülisambatraumad on tingitud kehale mõjuvast suurest energiast, mis tekivad eelkõige liiklusõnnetustes, kõrgustest kukkumistel, spordiõnnetustes (ka pea ees madalasse vette hüppamine) ja vägivalla tõttu.

Lülisamba vigastust peaks kahtlustama, kui kannatanu lebab eriskummalises asendis, tal on nähtav peavigastus (marrastused, haavad), ta on teadvusetu või ajab segast juttu, kaebab seljavalu, tuimust, surinaid või ei saa liigutada jäsemeid. Lisaks võib olla kadunud kontroll põie või soolestiku üle.

Lülisambatrauma kahtluse korral tuleks eelkõige proovida säilitada külma närvi. Tahaks ehk kohe appi tõtata, seda eriti veel lapse trauma puhul. Kõige ohtlikum ongi juba olemasoleva selgroo vigastusega kannatanu liigutamine, mis võib süvendada seljaaju kahjustust ja nii muuta inimese halvatuks, rõhutas Tubli.

Esimesena tuleb helistada hädaabisse numbril 112, et asjatundlik abi võimalikult kiirelt kohale jõuaks. Rahusta kannatanut ja ära luba tal liigutada. Kui kannatanu asub põlevas hoones või on läheduses muud keskkonnast tingitud ohud (nt varisemisohtlikud esemed), võib teda ettevaatlikult liigutada, hoides pea ja keha ühel joonel. Kannatanu liigutamine muul juhul ilma vastavate teadmiste ja abivahenditeta tuleb jätta meedikute hooleks, pani Tubli südamele.

Suur verejooks tuleb esmaabi korras peatada, sest vastasel juhul võib kannatanu surra verekaotuse tõttu. Verejooksu sulgemiseks peab haavale suruma.

Kui vigastatu on teadvuseta ega hinga, tuleb avada hingamisteed. Hingamisteede avamiseks peab tõstma alalõuga ilma pea kuklasse viimiseta. Kui hingamisteed on avatud, aga kannatanu ei hinga, tuleb alustada südamemassaažiga. Need on elupäästvad võtted, mille korrektseks teostamiseks peab kannatanu olema selili.

Kiirabi oodates peab vaatama, et kannatanu ei külmetaks, võimalusel katta riietega. Juua ega süüa anda ei tohi, märkis EMO arst.

Lühidalt kokku võttes tuleb suure trauma korral mõelda võimalikule lülisamba ja seljaaju vigastusele. Haige liigutamine sellisel juhul on näidustatud ainult elu päästvateks võteteks: verejooksu peatamiseks, südame seiskumisel tarvilike võtete osutamiseks ja eluohtlikust keskkonnast eemaldamiseks. Oluline on kutsuda kiiresti abi ja jälgida kannatanut.

Tagasi üles