/nginx/o/2011/06/04/611602t1haa7e.jpg)
California ülikooli uurijad kirjeldasid ained, mis löövad sassi sääskede süsihappegaasi tajumise mehhanismi, vahendab Novaator.ee
Uued tõrjevahendid ajavad segi sääse lõhnataju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Verd imevad emased sääsed tüütavad inimesi igal pool, kuid lõunapoolsetel aladel levitavad nad ohtlikke haigusi – malaariat, dengue palavikku ja Lääne-Niiluse viirust.
Tiivulisi pistjaid meelitab ligi süsihappegaas, mida imetajad välja hingavad. Selle tajumiseks on sääskedel tundlikud retseptorid. Süsihappegaasi kasutatakse peibutisena erinevates sääskede püüdmise ja peletamise masinates. Enamasti on need üsna kallid ja rasked ning vajavad gaasitagavara pidevat uuendamist.
Ainus teadaolev tõhus sääski peletav keemiline aine on N,N-dietüül-meta-toluamiid, see on ka tuntud sääsetõrjevahendi OFF koostises. Paraku on see üsna kallis ja suurtes kogustes inimesele mürgine. Sestap otsitakse juba aastaid alternatiivseid, odavaid ja tõhusaid võimalusi sääskede peletamiseks.
Ajakirjas Nature ilmunud uurimuses kirjeldasid California teadlased sääse lõhnataju segavaid aineid, mis haigusi levitavate sääseliikidega tehtud katsetes andsid väga häid tulemusi.
Anandasankar Ray juhitud entomoloogide töörühm eksperimenteeris kolme tüüpi ainetega.
Kõigepealt huvitasid uurijaid molekulid, mis mõjutavad otseselt sääse süsihappegaasiretseptorite tööd. Need ärrituste vastuvõtjad asuvad alalõuakobijate nimelistel jätketel.
Tuli välja, et näiteks heksanool ja butanaal takistavad edukalt nii sääskede kui ka kärbeste CO2-retseptorite tööd.
Samuti leidsid putukauurijad rea aineid, mis aktiveerivad retseptorite närvirakud hästi pikaks ajaks ning «pimestavad» putuka süsihappegaasi tajumise võime.
Anandasankar Ray sõnul on tema töörühma kasutatud kemikaalide eeliseks just odavus, samuti mõjuvad need sääskedele juba madalatel kontsentratsioonidel. See võimaldab uusi sääsetõrjeviise kasutada ka vaestes riikides ning haiguste levikut paremini kontrollida.