/nginx/o/2010/09/08/429192t1h6f0d.jpg)
Haigekassa juhi Hannes Danilovi sõnul oli digiretsepti süsteemi arendajaid raske motiveerida, sest selleks kavandatud rahalisi vahendeid alahinnati – rahasumma oli liiga väike ning projekt venis oodatust pikemaks.
Haigekassa: digiretsept oli liiga odav
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Projekti kogukulud olid 200 000-400 000 eurot, mis on väga väike summa,» rääkis Danilov täna Tallinnas toimunud ravimiettevõtete konverentsil ning lisas, et projekt kujunes oodatust märkimisväärselt pikemaks ning muutus seetõttu arendajale – Microlinkile – koormavaks, kirjutas ERRi uudisteportaal.
Küsimusele, mis siis ikkagi oli digiretsepti süsteemiga juhtus, vastas Danilov, et serverivõimsus ei olnud piisav: «Me suutsime prognoosida retseptide arvu, kuid mitte teadete arvu – iga klahvivajutus, mille arst või apteeker teeb, saadab teate, ja me ei suutnud nende hulka prognoosida.»
Haigekassa juht Hannes Danilov rääkis ka, et kui arstid suhtusid digiretsepti selle ettevalmistamise ajal positiivselt, siis apteegid olid vastu: «Nad kartsid, et inimesed ei saa ravimeid korralikult kätte ning tekib vastasseis nende ja klientide vahel.»
Apotheka apteekideketi juht Kadri Tammepuu möönis, et apteek on sisuliselt nagu indikaator, kas süsteem töötab või mitte ja apteegid saavad tihti põhjendamatult klientide pahameele enda kaela: «Apteek on keti viimane lüli, kus akumuleeruvad kõik varasemad probleemid.»