Kuidas tõsta Eesti keskmist eluiga?

Töö alkoholi liigtarvitamise vähendamiseks peaks olema üks tervisepoliitika prioriteete. Foto: Arvet Mägi / Virumaa Teataja

Kui Eestis õnnestuks ära hoida kõik välditavad surmajuhtumid, võiks Eesti elanike keskmine eeldatav eluiga pikeneda 2,7 aasta võrra.

Välditavate surmajuhtumite arv 100 000 elaniku kohta vähenes aastail 2000-2009 algselt 244-lt juhult aastas 159 välditava surmani aastas. Tartu ülikooli arstiteaduskonnas äsja doktorikraadi kaitsnud Taavi Lai uuringutest selgub, et see langustempo oli kiirem kui üldine suremuse langustempo, vahendas Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.

Siiski kaotas Eesti rahvastik näiteks 2002. aastal enneaegsete surmade ja haiguste tõttu vähenenud elukvaliteedi tõttu ühtekokku 446 361 eluaastat. Meestel oli kaotuse põhjuseks enneaegsed surmad, naiste puhul elu jooksul põetud haigused. Tervisekaotuse põhjustajate esirinnas on südameveresoonkonna haigused ja kasvajad, järgnevad surmavad vigastused ja luu-ja lihashaigused, mis halvendavad väga tõsiselt haigete elukvaliteeti.

Ajakiri Universitas Tartuensis avaldas intervjuu Taavi Laiga.

Missugune on kõige parem viis rahvastiku tervise mõõtmiseks?

Tervisepoliitika, riigi arengu ja võimekuse seisukohast on viimastel aastatel oluliseks muutunud summaarsed tervisenäitajad, mille eesmärk on teadvustada kahju, mida haigused ühiskonnale toovad. Viimasel paaril aastakümnel kõige levinum ning ka minu doktoritöös kasutatud lähenemine põhineb haiguskoormuse ehk tervisekaotuse metoodikal.

See tähendab, et kokku arvestatakse enneaegsest suremusest ja elu jooksul vähenenud elukvaliteedist tingitud ajakaotus. Seeläbi näeme rahvastiku tasemel, kui palju eluaastaid on kaduma läinud ning saame aimu sellest, kui palju rohkem oleks inimesed võinud ideaalse tervise korral panustada nii oma eraellu kui ka riigi ja ühiskonna arendamisesse tervikuna.

Ehk siis tervise hindamisel pole tähtis mitte see, millal inimene sureb, kuivõrd just aktiivsed eluaastad?

Jah, need aastad, mida ta kasutada saab. See, millal inimene sureb, on ka loomulikult oluline. Tähtis on meie enda ideaalnägemus sellest, kui kaua inimene üldse võiks elada. Kui meie ühiskonnas oleks ühine kokkulepe ja eesmärk, et kõik inimesed võiksid elada saja-aastaseks, siis võiks tervisekaotust arvutada näiteks sellisest ideaalist lähtuvalt.

Siiamaani väga palju uuritud mitmesuguste haiguste põdemise raskust ja nende haiguste ulatust. Taas on üheks põhimõtteliseks küsimuseks, milline on ideaalne tervis. Tervisekaotuse metoodikas on haiguse raskuse ja leviku mõjud samuti arvesse võetud ning enneaegse suremuse kaotusega kokku pandud, et teada saada haiguste terviklikku mõju rahvastiku toimetulekule ja saavutusvõimele.

Mida tähendab rahvastiku tervises välditava suremuse mõiste, mida te ka uurisite?

Tervisekaotus räägib sellest, kui palju me üldse eluaastaid kaotame. Selleks, et rahvastiku tervist parandavaid tegevusi planeerida, peaksime teadma, kus meil on üldse võimalik midagi muuta, et enneaegset suremust ära hoida. Välditav suremus koosneb ühelt poolt ennetustegevuste kaudu välditavast suremusest ning teiselt poolt tervishoius tehtavate sekkumistega ära hoitavast suremusest.

Enne, kui poliitikud saavad tegevust planeerida ja raha anda, peavad nad teadma, kas seda on üldse mõtet teha. See tähendab, kas ressursi paigutused võiksid põhimõtteliselt anda rahvastiku tervise paranemises mingi tulemuse. Välditava suremuse metoodika räägib sellest, kui palju mingite teatud tegevustega oleks võimalik rahvastiku tervist parandada või kui palju enneaegseid surmasid oleks võimalik ära hoida.

Missugused on rahvastiku tervisenäitajad teie doktoritöö põhjal?

Kõige esimene järeldus on see, et just Eesti meeste tervise parandamisel on kõige olulisem enneaegsete surmade vältimine. Naiste pikema eluea puhul kerkivad esile vananemisest tingitud krooniliste haiguste mõjud.

Meil räägitakse palju suremusega seotud klassikaliste näitajate poolt esile tõstetavatest haigustest, nagu südame-veresoonkonna haigused, kasvajad ja vigastused. Samas ei räägita eriti palju sellest, et järjest rohkem on rahvastiku oodatava eluea pikenemisega seotud haigusi, nagu näiteks kroonilisi liigese- ja lihasehaigusi. Vananemisega seotud haigused muutuvad Eestis üha suuremaks tervisekaotuse allikaks.

Meie tervishoiusüsteem on suhteliselt tõhus, aga inimeste tervisekäitumuslik pool, nagu alkoholi liigtarvitamine, on üks suur valdkond, mis hoiab meid rahvastiku tervises maksimaalsete ideaalide saavutamisest tagasi. Ühe uuringu järgi oli 2006. aastal Eestis otseselt või kaudselt alkoholi liigtarvitamisega seostatav umbes kaks tuhat surma. Samal ajal oli Eestis veidi üle 17 000 surma üldse kokku.

Seega töö alkoholi liigtarvitamise vähendamiseks peaks olema üks tervisepoliitika prioriteete. Samas on viimased aastad olnud väga positiivsed, alkoholi tarvitamine on vähenenud. Võimalikuks murekohaks, mida ka poliitikud ja teadlased on ajakirjanduses väljendanud, on see, et me täpselt ei tea, kui palju alkoholitarbimise langusest on pandav sekkumiste tugevnemise ja kui palju majandussurutise arvele.

Kas soovitate alkoholipoliitikas kasutada rohkem aktiivseid meetmeid ja piiranguid?

Nii alkoholi- kui ka tervisepoliitikas on üldiselt kaks külge. Esiteks sekkumised ja piirangud, millest inimestele meeldib palju rääkida. Teine pool, millest samuti meeldib palju rääkida, on teavitus ja koolitus. Diskussioone vaadates tundub vahel, et on kindlad ühe või teise poole pooldajad, kuid tegelikult üks ei tööta ilma teiseta. On vaja raamistiku seadmist, aga inimesed peavad ka teadma seda, miks neil on vaja käituda tervislikult ja mida nad saavad teha selleks, et oma tervist parandada. Mõlemad pooled peavad esindatud olema.

Miks on alkoholi liigtarvitamine Eestis ikkagi nii populaarne?

Mina seda ausalt öeldes väga põhjalikult uurinud ei ole. Puhtalt isiklik arvamus on see, et majanduse kiire kasvu ajal suurenesid tunduvalt võimalused alkoholi osta.

Konjunktuuriinstituudi uuringud on näidanud, et 2000ndate alguses olid viinaliitrid, mida sai ühe keskmise palga eest osta, suhteliselt tagasihoidlikud, eriti võrreldes näiteks 2007. aasta võimalustega. Kuna majandustõusu ajal palgad kasvasid kiiremini kui alkoholihinnad, siis inimeste võimalus alkoholi osta ja tarvitada kasvas kiiresti.

Täispikka intervjuud saab lugeda ajakirja kodulehelt.