Arst soovitab kuumalaine ajal siestat pidada

Kuumaga toimetulekuks tasub keskpäeval siestat pidada. Foto: Margus Ansu

Kuumalaine ajal hoiab organismi ülekuumenemise eest peakate, hingav riietus, mineraalvee joomine ja lõunaeuroopalik päeva planeerimine, ütleb perearst Eero Merilind.

«Keset kuuma päeva peaks nagu Lõuna-Euroopaski tegemisi vähendama. Planeerida suuremad käigud hommikuks või siis õhtuks. Meil on toidupoed kaua lahti ja miks siis mitte jätta poeskäik hoopis õhtusse,» rääkis Merilind.

Kuumahoiatus peaks arsti sõnul eriti ettevaatlikuks tegema väikeste laste vanemaid. Vedelikupuudus ja päikesepiste võivad lastel tekkida üsna kiiresti. Seetõttu ei tohiks lapsi ka üksinda autosse jätta. Lapsi tuleb päikese ja kuumaga kindlasti tavalisest tähelepanelikult jälgida, panna neile pähe peakate ning anda sagedamini juua.

Samad soovitused kehtivad ka täiskasvanutele. Lisaks on head abivahendid hele, linane riietus, jahutavad veepihustid, miniventilaatorid. Autos ja siseruumides aitavad ventilaatorid ja konditsioneerid.

See, mida ülekuumenemine täpselt inimese organismile teeb, on Merilinnu sõnul üsna pikka selgitust vajav teema. Lühidalt võib öelda nii, et kõik oleneb sellest, kuhu kuumus mõjub. «Kui päike paistab otse pealaele, siis tekivad päikesepiste sümptomid. Kui kuumus mõjub kehale, siis keha hakkab higistama ja kaotab mineraalsoolasid ja vett. Tekib dehüdratsioon ehk vedelikupuudus. Piltlikult öeldes läheb veri paksemaks ja südamel on raskem pumbata. See ongi põhjus, miks südamehaigetel ja kopsuhaigetel on kuumaga raskem olla.»

Merilind lohutas neidki, kellele tundub praegune kuumus väljakannatamatu. «Üldiselt inimese organism kohaneb ja kui on järsud ilmastiku muutused, siis see adaptatsioon võib aega võtta nädal-poolteist.» Samas möönis arst, et päris troopilises kliimas – kõrge õhuniiskuse ja temperatuuriga - elamiseks meie inimesed valmis pole. See on häiriv justnagu meie viiekraadine külm sooja kliimaga riikidest saabunud külalistele.