Selleks et ennast kaitsta päikesest tuleneva kahjuliku kiirguse eest, peab täiskasvanud inimene nahale kandma 36 grammi kreemi, kuid tavaliselt pannakse seda hulga vähem, teavitab terviseamet
Terviseamet: päikesekaitsekreemi tuleb panna nahale piisavalt
Kuna päikesest tulenev UV-B kiirgus põhjustab päikesepõletust ja UV-A kiirgus enneaegset naha vananemist ning immuunsüsteemiprobleeme, tuleb nende eest ennast kaitsta.
Kuna mõlemad kiirgused suurendavad nahavähki haigestumise riski, siis tuleb esmalt veenduda, et muretsetud päikesekaitsetoode pakuks kaitset nii UV-a kui ka UV-B kiirguse vastu.
Õige toote väljavalimise järel tuleb seda ka õigesti kasutada. Tootele märgitud päikesekaitse faktori saavutamiseks tuleks kanda nahale 2 mg toodet ühe ruutsentimeetri kohta, ehk siis 36grammi täiskasvanud inimesele, mis on umbes kuus teelusikatäit. Inimesed kasutavad terviseameti andmetel paremal juhul vaid poole vajalikust kogusest.
Pärast ujumist ja rätiga kuivatamist tuleb kaitse säilitamiseks kanda nahale uuesti sama kogus kaitsvat toodet. Seejuures on oluline meeles pidada, et isegi kõige suurema päikesekaitse faktoriga tooted ei taga täielikku kaitset UV-kiirguse eest.
Need pakuvad küll õige kasutamise korral kaitset nahavähi vastu, kuid lisaks tuleks vältida pikaajalist päikese käes viibimist, iseäranis otsest päikese käes olekut keskpäeval ning kaitsta end mütsi ja päikeseprillidega.
Kuna beebide ja väikelaste nahk on päikesele eriti vastuvõtlik, siis neid keskpäeval intensiivse päikese kätte viia ei tohiks.