/nginx/o/2011/06/12/624392t1h7ab7.jpg)
Saksamaal tuhandeid inimesi haiglasse saatnud bakter lennutas end laiali seni saladuslikul kombel. Erakordselt tõvestavate omadustega mikroobi tekkimise mehhanismis pole seevastu midagi müstilist, kirjutab Tartu Ülikooli teadusuudiste portaal Novaator.ee.
Baktereid nakatavad tibatillukesed faagi-nimelised viirused kannavad mikroobigeene pidevalt edasi. Heldelt kasutatavad antibiootikumid aga suunavad pisikesi olevusi pidevalt valvel olema ning ravimitega kohastuma.
Nakkusallika tulutu otsimine näitab lihtsal ja kurvastaval kombel toiduhügieeniga seotud muresid, mis on alles ka seepi ja desovahendeid armastavas Läänes. Suure tõenäosusega on murelaps Escherichia coli O104:H4 pärit loomadelt. Kas ta sattus suurlinna Hamburgi ja sealt edasi levima väljaheidete, toorpiima või hoopis liha kaudu, on lahtine.
Aga kuidas sai ülitõvestav bakter looma sisse? Tasub meelde tuletada koolis õpitut. Bakterite evolutsioon võib käia väga kiiresti. Uute bakterite tekkimisel mängivad olulist rolli viirused, kes nakatavad baktereid ning eri liikide ja tüvede vahel sõeludes kannavad pidevalt edasi geneetilist materjali. Suur osa bakterite tõvestavaid omadusi tekitavaid geene on pärit bakteriviirustelt ehk faagidelt. Nii muutuski kolibakter suure tõenäosusega ülipatogeenseks pärast faagiga nakatumist ning viiruse geenid panid ta mürke tootma.
O104:H4 on sisaldab geene, mis muudavad ta tundetuks erinevat tüüpi antibiootikumidele. Kust iganes ohtlik mikroob ka pärineb, tema algses koduses keskkonnas on leidunud antibiootikumide molekule ning see on tekitanud valikusurve, et hukutavate kemikaalide hulgas ellu jääda.
Sarnaseks algkoduks sobivad jälle kariloomad, õigemini nende sisikond. Moodne farmer ravib oma lehmi- lambaid antibiootikumidega ning mäletsejate magu on suurepärane keskkond, kus faagid nakatavad baktereid ja bakterid relvastavad end antibiootikumide vastu.