Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Hingamisteede nakkustesse haigestumine kasvab

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Marina Lohk
Copy
Gripi puhul on tegemist piisknakkusega, mis levib köhimisel ja aevastamisel või saastunud käte vahendusel.
Gripi puhul on tegemist piisknakkusega, mis levib köhimisel ja aevastamisel või saastunud käte vahendusel. Foto: Sille Annuk.

Möödunud nädalal, 27. oktoobrist 2. novembrini haigestus ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse kokku 3996 inimest ehk 297,72 inimest 100 000 elaniku kohta, mis on 11 protsenti enam kui nädal varem.



Lapsed moodustasid tervisekaitseinspektsiooni andmetel 44,3 protsenti kõigist haigestunutest, kõige enam oli haigestunute seas kuni 4-aastaseid lapsi.

Eesti keskmisest suurem oli haigestumus Ida-Virumaal (479), Narvas (438) ja Raplamaal (401).

Gripitaolisi haigestumisi registreeriti 44. nädalal 10 juhtu, laboratoorselt gripidiagnoosi ei kinnitatud. Haigestumine oli seotud muude respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavate viirustega.

50 protsendil juhtudest põhjustas haigestumise adenoviirus, 31 protsendil juhtudest paragripi ja umbes 20 protsendil respiratoor-süntsütiaalne viirus.

Euroopas jäi grippi haigestumine samuti madalale tasemele. Kokku kinnitati nädala jooksul laboratoorselt 24 gripiviirust.

Tervisekaitseinspektsioon soovitab grippi nakatumise riski vähendamiseks ennast vaktsineerida.

Tagasi üles