/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2011/06/14/629044t1haf62.jpg)
On teada tõde, et nahaarstid ei soovita üldse katmata päikese käes viibida ja hoiatavad, et varases eas päevitamine maksab ennast hiljem elus valusalt kätte.
Liigne päevitamine maksab hiljem kätte
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinnas tegutseva Kordamedi kliiniku nahaarst Sergei Maltsev ütles, et tema ei soovita kellelgi päevitada, eriti aga lastel ja noortel.
«Kui see praegu palju päevitav noor naine saab 40, siis tuleb ta meie juurde oma nahale tekkinud inetuid käsnu laseriga eemaldama. Varem võetud päike maksab aastate pärast kätte. Näen seda iga päev,» lausus ta.
Päevitamine tekitab aja jooksul nahale mitmesuguseid neevuseid ja keratoose.
«Pärast näeb naine välja nagu kärnkonn ja hakkab nendega võitlema, mis on aga korraga nii valus kui kallis,» märkis Maltsev ja lisas, et ultraviolettkiirgus teeb esialgu küll ilusaks pruuniks, kuid hiljem tekitab naha sisse kogunedes mitmesuguseid inetuid ja ohtlikke moodustisi.
Eriti ohtlikuks hindab nahaarst päevitamise laste puhul. «Minu arvates ei tohiks lapsi üldse randa kaasa tassida ja kui seda teha, siis määrida neid kõige tugevama päikesekaitsefaktoriga kreemiga,» õpetas Maltsev.
Varem põhjendati väikeste päikese kätte saatmist rahhiidi profülaktikaga ehk D-vitamiini vajadusega. «Nüüd pole vaja aga enam niimoodi riskida, apteegis on vastavad vitamiinid käsimüügist saadaval,» lausus nahaarst.
Erinevalt terviseameti soovitusest määrida kaitsekreemi paksult peale ütles Maltsev, et piisab ka õhukesest kihist kõigil avatud kehapindadel, kuid see peab olema küllalt suure kaitsefaktoriga.
Noortele neidudele, kes ennast grillitud broileri tooni tahavad päevitada, lausus nahaarst, et see polegi enam moes.
«Oleme selles suhtes natuke provintsiks jäänud. Ameerikas näiteks on juba valge ihu popp ja seal on viimasel ajal isegi ultravioletti summutavad rõivad leiutatud,» rääkis ta.
Maltsevi sõnul piisab inimesele varjus istudes saadud päikesekiirgusest täiesti. Ise ei päevita ta enda sõnul juba ammu ning seda ei tee ka tema abikaasa ega lapsed. Need, kellel on palju sünnimärke, ei tohiks aga üldse päikest võtta.
Omanimelise nahakliiniku omanik, nahaonkoloog Marianne Niin imestas, miks pole avalikesse randadesse ikka veel paigaldatud päikesevarje, mille alla vähemalt rasedad ja lapsed varjuda saaksid. Isegi paljukirutud Nõukogude ajal olid tema sõnul päevituskohtades «seened», mis soovijaile varju pakkusid, nüüd on aga rannad täiesti lagedad.
Niin soovitas ka hoolega päikesekaitsekreeme valida ja hoiatas, et täielikult ei kaitse päevitajat ohtliku kiirguse eest neist ükski, määritagu seda siis peale kuitahes palju. Mõned kreemid võivad põhjustada ka allergiat, mistõttu tuleks neid enne tarvitamist mõnel väikesel pinnal proovida.
Terviseameti teatel põhjustab päikesest tulenev UVB-kiirgus päikesepõletust ja UVA-kiirgus naha enneaegset vananemist ning immuunsüsteemi probleeme. Kuna mõlemad kiirgused suurendavad nahavähki haigestumise riski, siis tuleb päikesekaitsekreemi ostes veenduda, et see pakuks kaitset mõlema kiirguse eest.
Kreemi tuleb ka õigesti kasutada. Tuubile märgitud päikesekaitsefaktori saavutamiseks tuleks nahale määrida 2 mg kreemi ühe ruutsentimeetri kohta ehk täiskasvanud inimesele 36 grammi, mis on umbes kuus teelusikatäit. Pärast ujumist ja rätiga kuivatamist tuleb kaitse säilitamiseks end uuesti kreemitada.
Naha fototüübid
• I fototüübiga inimesed saavad päikese käes viibides alati päikesepõletusi ning nende nahk ei päevitu
• II fototüübiga inimestel tekivad päikesepõletused sageli, nad päevituvad aeglaselt
• III fototüübiga inimestel tekivad päikesepõletused harva ja nende nahk päevitub kiiresti
• IV fototüübiga inimestel päikesepõletusi ei teki, nahk päevitub kiiresti
Allikas: Dr Niine nahakliinik