Euroliidu ühes suuremas aidsi suremusega riigis Eestis kasvab lähiaastatel immuunpuudulikkusse surijate arv veelgi, sest üha enam HIVsse nakatunuid jõuab lõppfaasi, ennustavad terviseteadlased.
Aidsi surijate arv kasvab lähiajal veelgi
7. november 2008, 13:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See arv hakkab kahjuks lähiaastatel veelgi suurenema, sest HIV-nakkuse lõppfaasi hakkavad jõudma inimesed, kes nakatusid 1990. aastate lõpus,» ütles Postimees.ee'le Kristi Rüütel Tervise arengu instituudist.
«Aidsi surijate arvu kasv on paratamatu, sest meie esimesed HIV-positiivsed avastati juba 1980. aastate lõpus ning kahjuks ei ole HIV-nakkus tänapäeval välja ravitav, mistõttu isegi antiretroviirusravi saavad inimesed lõpuks surevad.»
Rüütel täpsustas, et tegelikult ei sure HIV-positiivne inimene aidsi, kuigi rahvasuus nii räägitakse.
«Aids ei ole iseseisev haigus, vaid sündroom, mida iseloomustab HI-viiruse tulemusel kujunev immuunpuudulikkus ning sellega kaasnevad erinevad haigused - näiteks tuberkuloos, kopsupõletikud, sepsised, kasvajad. Nendesse haigustesse inimesed ka surevad.»
Rüütli sõnul paneb Eestis muretsema ka suhteliselt kõrge tuberkuloosihaigete arv ning sealjuures fakt, et ligi iga kümnes tuberkuloosihaige on ka HIV-positiivne.
«Kahjuks on HIV-positiivsete tuberkuloosipatsientide suremus suurem kui teistel tuberkuloosipatsientidel, sest HIV muudab organismi immuunsüsteemi nõrgemaks.»
Eile Brüsselis avaldatud Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) 2008. aasta aruandes tuuakse murettekitava tendentsina välja kõrge aidsi suremus Portugalis, Eestis, Hispaanias ja Lätis.
Kui Hispaanias ja Lätis on täheldatud aidsi surijate arvu langust, siis Eestis on tõusnud aidsi suremus 11,9 juhult miljoni elaniku kohta 2005. aastal kuni 17,1 juhuni miljoni elaniku kohta 2006. aastal.