Põnev: mis muutub kehas ja ajus kaalukaotusega?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kaalukaotus teeb rõõmsaks.

FOTO: Mitar gavric / PantherMedia / Mitar gavric

Kui esimesed kilod on kaotatud, siis tuleb tugevalt hoida oma motivatsiooni, et dieediga jätkata. On normaalne, et vahel tuleb ette nõrkushetki, sest organism üritab end uue eluviisiga alles kohandada. 

Paari esimese nädala jooksul võib pelgalt tervislikuma menüüga olla kaalukaotus suhteliselt lihtne ja kiire, rääkis Kenti osariigi ülikooli professor John Gunstad portaalile Business Insider. Kuna ainevahetus aga kohaneb sellise eluviisiga, ei pruugi keha kulutada enam nii palju energiat kui alguses ning järgmiste kilode kaotamine on juba vaevalisem.

Kuna keha kaotab esmalt rasvkudet, võib inimene tunda ka suurenenud isusid. Pärast toidukorda vabastavad rasvarakud vereringesse hormooni nimega leptiin. Leptiini taseme tõus annab kehale märku, et kõht on täis ning peaksid söömise lõpetama. Kui rasvkudet on aga vähem, siis on uuringutega näidatud, et kaalulangetajatel esineb ka leptiini taseme langus, nentis Gunstad.

Selliseid analüüse on tehtud näiteks rasvunute peal, kes kaotasid kümnendiku oma kehakaalust. Need näitasid, et väiksem leptiini tase suurendab aktiivsust neis ajupiirkondades, mis kontrollivad meie söögiisu. Tulemuseks pole ainult kasvanud isu, vaid ka suurem tung süüa kaloririkkaid toite, sest aju üritab taastada leptiinitaset ning see võtab temalt aega ja ernergiat. Seepärast võib pärast esialgset kaalukaotust esineda nõrkushetki, mil inimene tahaks palju korraga süüa ning tunneb end tihti näljasena. Organism üritab siiski omalt poolt teha kõik, et kaalulangust soosida. Kui toiduportsjonid on aga paigas, siis tuleb need hetked ära kannatada, kuna pikemas perspektiivis mõjub kaalukaotus tervisele ainult positiivselt. 

Normaalkaal tagab selle, et südamehaiguste ja kõrgvererõhutõve risk on märksa väiksem. Kui saada kontrolli alla nii kaal kui ka toitumine, lähevad tõenäoliselt normi ka kolesterool ja veresuhkru tase. Tervislik kehakaal ennetab II tüübi diabeedi teket. Liigsete kilode maharaputamine vähendab koormust nii liigestele kui ka veresoontele, suureneb verevool ajusse ning aju üldine funktsioon. Eri uuringud on näidanud, et aja jooksul võib paraneda ka mälu, keskendumisvõime ning probleemilahendamise oskused.

Gunstad paneb südamele, et kui normaalkaal on saavutatud ning endale on tervislik eluviis juba sisse harjutatud, läheb kergemaks ka isude vältimine. Peaasi on leida endale sobilik toitumis- ja treeningviis, mis annab motivatsiooni ega lase kaalulangusteekonnal tulemusteta lõppeda.

Tagasi üles