Eelmisel aastal kasvas uppunute arv poole ja tulesurmade arv veerandi võrra

Veeohutus.

FOTO: Eger Ninn

Tervise arengu instituudi surma põhjuste registri andmetel suri 2010. aastal 15 782 Eesti elanikku, 7756 meest ja 8026 naist. Võrreldes 2009. aastaga on surmade arv kahanenud kahe protsendi võrra, üldse on tegemist kolmanda aastaga, mil surmade arv vähenes.


Endiselt põhjustavad üle poole surmadest vereringeelundite haigused, mis viisid 8750 inimese elu. Pahaloomulistest kasvajatest oli tingitud 3549 surmajuhtumit ning surmapõhjustest olid mullu kolmandal kohal traumad ja mürgistused, mida oli kokku 1135 juhtumit.

Kui tervikuna on traumade ja mürgistuste arv vähenenud pea viiendiku, siis traumadest on kasvanud uppumiste arv, samuti tulesurmade ja külmunute arv. Kõige enam ehk 61-lt juhult 90ni suurenes juhusliku uppumiste arv. Samas kasvas 24 protsendi võrra tulesurmade ja 13 protsenti külmanute arvud (mõlemad 79 juhtumit). Muudest traumadest tingitud surmade arvud kahanesid, sealhulgas enesetapud 21 protsenti ja ründed 29 protsenti (vastavalt 223 ja 63 juhtumit).

Enne 65. eluaastat suri 3876 Eesti elanikku – 2786 meest ja 1090 naist. Neist alla 40 aasta vanuselt suri 649 elanikku, neist valdav osa ehk 505 olid mehed. Peamised surmapõhjused alla 40-aastaste hulgas olid traumad ja mürgistused (354), neist eriti juhusliku mürgistuste, nt alkoholi või narkootikumide (115) ja enesetappude (73) tõttu. Haigustest esines selles vanusegrupis surmapõhjusena kõige enam pahaloomulisi kasvajaid (57), vereringeelundite haigusi (50) ja AIDS-i (34).

Surma põhjuste registri andmed ja kordajad 2010. aastal surnute surmapõhjuste kohta on avaldatud tervise arengu instituudi kodulehel tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Surmade ja surmapõhjuste detailsemad andmed on avaldatud ka statistikaameti andmebaasis. Oluline on tähele panna, et kuigi statistikaamet saab surmapõhjuste andmed samuti surma põhjuste registrist, sisaldab statistikaameti andmebaas 2010. aastal kaheksa surmajuhtumit rohkem. Selle põhjuseks on erinev elukohamääratlus: statistikaamet kasutab rahvastikuregistri, surma põhjuste registri aga arstile teadaolevat elukohta. Kui surnu elukoht ei vasta statistikaameti või tervise arengu instituudi elukohakriteeriumile, siis surm vastavas andmebaasis ei kajastu.

Populaarne

Tagasi üles