Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/11/11/92977t1h6eb5.jpg)
Klamüüdiate põhjustatud klamüdioos, tavakeeli lihtsalt klamüüdia, tekitab sageli segadust ja valearvamusi, sest salakavalal haigusel on mitu nägu.
Vahel peetakse klamüüdiat isegi veidi müstiliseks haiguseks. Näiteks on levinud arvamus, et see tõbi on iseäranis levinud sportlaste seas. Tegelikult ei pea see paika, haigestuda võib igaüks.
Klamüüdial on mitu esindajat, aga arstid diagnoosivad sagedamini nn suguteede klamüüdiat (chl. trachmatis) ja nn kopsuklamüüdiat (chl. pneumoniae). Esimene on ainult sugulisel teel nakkav haigus, mis põhjustab eri suguelundite põletikke, ka liigesehaigusi ja silmapõletikke, teine kahjustab valdavalt hingamisteid.
Piinav köha
Vähem levinud on ornitoosi või psitakoosi nime all tuntud haigus (chl. psittaci), millega nakatutakse kokkupuutel haigete lindudega (papagoid, tuvid, kalkunid, kanad, kanaarilinnud jt) või nende väljaheidetega.
Kopsuklamüüdiale viitab kuiv hootine köha, mis kestab nädalaid. Tavaliselt on inimene enne arsti juurde tulekut edutult proovinud kõikvõimalikke köha mõjutavaid ravimeid.
Köha on kuiv ja valus, köhahood võivad kesta kuni oksendamiseni. Sageli on patsiendi kodus või sõpruskonnas keegi varem pikka aega köhinud.
Läbivaatusel leitakse peaaegu alati kurgupõletik, kuid esineb ka bronhide, hingetoru- ja kopsupõletikku. Hingamisteed võivad olla nakatunud mitmel tasandil. Välistatud pole ka südamelihase põletiku teke, kuid seda esineb siiski harva.
Kopsuklamüüdia on nn olmenakkus, haigus levib piisknakkusena ühelt inimeselt teisele. Nakatumist soodustavad kitsad õhutamata ruumid, tihedalt kontaktis olevad inimesed, haigetega kokkupuutumine tööl või kodus. Haigestumisele aitab kaasa organismi väsimine või kurnatus.
Arstile on diagnoosimisel abiks patsiendi kaebused – tüüpiliselt pikka aega kestev hootine kuiv köha ja klamüdioosile iseloomulik haiguskulg. Kopsuklamüüdiat diagnoositakse perearstikeskuses väga sageli.
Vereproov kinnitab haiguse olemasolu paar nädalat pärast haigestumist, siis hakkavad veres leitavaks (positiivseks) muutuma IGM–tüüpi (nn varased) antikehad, mida vajadusel saab diagnoosi kinnitamiseks määrata. Need antikehad püsivad veres positiivsena umbes kolm kuud ja näitavad organismi värsket kokkupuudet haigustekitajaga.
Alati ei pruugi pikaajaline köha siiski kopsuklamüüdiat tähendada. Samasugust pikaajalist hootist köhimist võivad põhjustada ka eri hingamisteede viirused, kuid need paranevad paari nädala jooksul.
Lisaks võib inimene tugevasti köhida läkaköha- või mükoplasmanakkuse tõttu. Õige diagnoosi saab panna vaid vereanalüüsi põhjal.
Kui läkaköha vastu saab vaktsineerida, siis kopsuklamüüdiavastast vaktsiini pole. Kopsuklamüüdiat ravitakse antibiootikumidega, ravi on efektiivne, kuid aeglane. Ravimit tuleb võtta kaks kuni kolm nädalat.
Klamüüdia põdemine ei anna püsivat immuunsust, klamüüdiast põhjustatud haigustesse võib nakatuda mitu korda.
Vähema tõenäosusega haigestuvad need, kes toituvad mitmekülgselt, viibivad palju värskes õhus, väldivad liigset stressi, pesevad regulaarselt käsi ja hoiavad eemale kohtadest, kus on palju inimesi koos kinnises ruumis.
Parim kaitse on kondoom
Suguteede klamüüdiat esineb sagedamini seksuaalselt aktiivsetel täiskasvanutel. See on kõige levinum sugulisel teel ülekantav haigus. Väljaravimata kujul põhjustab haigus lastetust nii meestel kui ka naistel.
Sageli kulgeb haigus ilma sümptomita. Sümptomiteks võivad olla naistel valulik urineerimine, valud alakõhus ja voolus. Meestel eesnäärme- ja munandipõletik. Samuti võib haiguse tõttu tekkida silmapõletik. Parimaks kaitseks haiguse vastu on kondoom.