/nginx/o/2013/07/05/1875294t1h6552.jpg)
/nginx/o/2010/11/01/458412t1h4025.jpg)
Ühena esimestest Ida-Euroopas sai Ida-Tallinna keskhaigla silmakliinik Euroopa silmaeriala nõukogu akrediteeringu kui kõrgel tasemel kliinik, kuhu kolleegid üle maailma võivad õppima tulla.
Eesti silmakliinik pääses väljavalitute klubisse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Silmakliiniku juhataja Artur Klett rõõmustas nii kõrge tunnustuse üle. «Selle taga on aastakümnete töö ja õiged investeeringud nii maailmatasemel tehnoloogiasse kui ka silmaarstide koolitusse,» ütles seitse aastat kliinikut juhtinud Klett. «Meile on investeeritud kümneid miljoneid kroone.»
Ida-Tallinna keskhaigla silmakliinik on Eestis ainuke, kus tehakse kõiki operatsioone, mida silmadele on üldse võimalik teha. Näiteks silma sarvkesta siiratakse Balti riikides vaid seal.
«Oleme kogu Ida-Euroopas sarvkesta siirdamisel esimesel kohal – teeme 60 siirdamist aastas,» ütles kliiniku juhataja. «Meie tase vastab nii selle operatsiooni kui ka kõigi teiste osas suurtele kliinikutele.»
Eriti silmapaistva operatsioonina nimetas Klett silma võrkkestadeta sündinud noormehele võrkkesta implantaadi paigaldamist. «Ta nägi väga kehvasti, aga nüüd näeb,» lisas arst, kes oli esimese sellise Põhjamaades tehtud operatsiooni juures.
Kui aastaid käisid Eesti silmaarstid Soomes ja Saksamaal samasuguse rahvusvahelise akrediteeringuga kliinikute juures praktiseerimas, siis nüüd käivad Eesti arstid juba ise nn demonstratsioonoperatsioone tegemas. Ka rahvusvahelistel konverentsidel ei osale nad enam ainult kuulajatena, vaid neid kutsutakse kui peaesinejaid.
Esimesed teiste riikide arstid on juba käinud Eestis kõrgtasemel operatsioonidel praktiseerimas. Lähiajal on õppima tulemas silmatohtrid Nepalist ja Saksamaalt. «Osaleme Aafrikale suunatud projektis ja loodetavasti tulevad sügisel meile kolleegid Kongost,» lausus Klett.
Silmakliinik esitas taotluse rahvusvahelise akrediteeringu saamiseks mullu augustis. «Meile soovitati seda teha, sest olime juba silma paistnud,» ütles Klett. Tema sõnul üllatas kontrollijaid, et oleme väikese riigina väga lühikese ajaga ehk 20 aastaga niisugusele tasemele jõudnud.
«Näiteks Inglismaal on vaid üks akrediteeritud kliinik ja Hispaanias pole ühtegi,» tõi Klett näiteks. Põhjamaades on mitu niisugust kliinikut, kuid Baltimaades on Tallinna raviasutus ainuke Euroopa silmaeriala nõukogu poolt tunnustatu.