8 kasulikku küsimust piima kohta

Piim.

FOTO: SCANPIX

Vaata, millest koosneb piim, kui palju on selles näiteks kolesterooli või ka teisi toitaineid.


Millest piim koosneb?

Lehmapiimas on ligikaudu 13 protsenti kuivaineid. Nende hulka kuuluvad piimalipiidid sealhulgas rasvad, valgud, süsivesikud (peamiselt laktoos), samuti mineraalained, vitamiinid, ensüümid, hormoonid ja pigmendid. Lehmapiima koostis sõltub lehma söödast, looma tõust, vanusest, füsioloogilisest seisundist, aastaajast, lüpsist jt teguritest. Kokku on lehmapiimas tuvastatud üle saja biokeemilise ühendi, millest enamusel on ka arvestatav toiteväärtus. Lehmapiimas on umbes 87 protsenti vett. Kõrge veesisaldus on vajalik piima koostisosade lahustumiseks.

Milleks on vaja piimalipiide?

Piima lipiidid on piimas põhiliselt tillukeste 1-6 mikromeetrise läbimõõduga rasvakerakestena. Inimestele on piimarasv oluline energiaallikas, eriti just kasvava organismi jaoks. Vähendatud rasvasisaldusega tooteid pole mõtet laste toitudes kasutada. Piimarasvad on biokeemiliselt mitmekülgse koostisega: need on küllastunud, monoküllastmata ja polüküllastamata. Piim on väga oluline lühikese ja keskmise ahelapikkusega rasvhapete allikas. Klaasitäis (200 grammi) keskmise rasvasisaldusega joogipiima toiteväärtus on 135-140 kcal.

Kui palju on piimas kolesterooli?

Steroole on piimas 0,2-0,3 protsenti, kusjuures põhiosa nendest langeb kolesterooli arvele. Ühes klaasis 3,5 protsendilise rasvasisaldusega piimas on 16-28 milligrammi kolesterooli ja sellestki kõik ei imendu – inimkeha omastab klaasitäie piima puhul 8-12 milligrammi kolesterooli (inimorganism vajab päevas 250-350 milligrammi kolesterooli). Kehtib kindel seos – mida väiksem on lehmapiima rasvasisaldus, seda vähem on seal ka kolesterooli.

Milleks on kasulikud piimavalgud?

Piimavalkudes on kõik aminohapped, mida inimorganism igapäevaselt vajab, sest ise me neid ei tooda. Et täiskasvanud inimene saaks enam-vähem õiges vahekorras kätte kõik asendamatud aminohapped, on tal vaja ööpäevas tarbida piisavalt piimatooteid. Põhiline piimavalk on kaseiin, mille arvele langeb umbes 80 protsenti piimas leiduvatest valkudest. Kaseiin on fosforit sisaldav piima varuvalk, mis annabki piimale iseloomuliku valkja värvuse. Teised piimavalgud on albumiinid ja globuliinid. Teatud piima albumiine seostatakse ka lehmapiimast tingitud allergianähtudega. Piimavalkude suhtes allergilistel inimestel tasuks proovida hapendatud piimatooteid, sest hapnemisel valkude struktuur muutub ning nende allergeensus kas väheneb või kaob üldse. Globuliinidel on aga tähtis roll organismi kaitsevõime kujunemises.

Mis on laktoos ehk piimasuhkur?

Laktoos on nõrgalt magusa maitsega suhkur. Ema piima laktoos on vastsündinutele esmane energiaallikas ja ülivajalik galaktoosiallikas. Väga oluliseks galaktoosiallikaks jääb piimasuhkur inimesele kogu eluks. Lisaks soodustab laktoos seedekulglas happelise keskkonna kujunemist ning aitab kaasa kaltsiumi omastamisele. Mõnedel inimestel on laktoosi seedumine teatud määral häiritud. Neile sobivad toiduks vähendatud piimasuhkrusisaldusega tooted, näiteks hapendatud piimatooted. Neile, kes üldse laktoosi ei talu, tehakse spetsiaalseid laktoosivabu eritoite.

Milliseid mineraalained leidub piimas?

Piima mineraalainetest on vaieldamatult kõige olulisem kaltsium. Kaltsiumisisaldus piimas on väga suur – keskmiselt 120 milligrammi 100 grammi piima kohta. Piima ja vedelate piimatoodete kaltsium on inimorganismile väga hästi omastatav. Piimatoodetest saab inimene tavaolukorras ligi kolmveerand vajaminevast kaltsiumist. Piimas leiduvad kaltsium, kaalium, fosfor ja magneesium on sobilikus vahekorras, mis mõjuvad organismile koos, kindlustades makro- ja mikrotoitainete imendumise ja õige luutiheduse ning vastutades normaalse vererõhunäitajate kujunemise eest. Joogipiim on ka hea magneesiumi ja väävli allikas.

Milliseid mikroelemente piim sisaldab?

Piim sisaldab tsinki, vaske, joodi, mangaani, rauda, koobaltit, kroomi, molübdeeni, fluori, boori, räni ja seleeni.

Milliseid vitamiine piim sisaldab?

Piim sisaldab pea kõiki vesi- ja rasvlahustuvaid vitamiine. Vitamiinide sisaldus piimas on muutuv. Rasvlahustuvatest vitamiinidest on piimas rohkesti A-vitamiini ning selle eelühendeid – karotenoide. D-vitamiini sisaldus piimas ei ole väga suur, ent see on vajalik kaltsiumi soodsamaks omastamiseks organismis. Kolmandat rasvlahustuvat vitamiini – E-vitamiini on piimas ligikaudu 1 milligramm liitri kohta. Veeslahustuvatest vitamiinidest on piimas peamiselt B-rühma omi: B1, B2, B3, B6, B12 ja foolhapet. C-vitamiini olulise allikana tavaline joogipiim arvesse ei tule.


Allikas: Eesti Piimaliit