Perearstid loobuvad puudetoetuste paberite täitmisest

FOTO: Panther Media/Scanpix

Mitusada perearsti loobub alates 1. augustist puuete ja töövõimetuskaotuse protsendi määramiseks vajalike paberite täitmisest, kuna sotsiaalministeerium pole mitme aasta jooksul suutnud vajalikku IT-lahendust muretseda.

Eesti perearstide selts teavitas juuni lõpus sotsiaalministeeriumi sellest, et alates augustist loobuvad digilooga liitunud arstid puuete ja töövõimekaotuse protsendi määramiseks vajalike paberdokumentide täitmisest.

«Me ei jõua enam patsiente ravida, sest see ei ole ravi, vaid sotsiaaltöö. Meile on see töö tasustamata ja kui arstil on valida ravi ja sotsiaaltöö vahel, siis arst valib ravi,» põhjendas perearst  Anneli Talvik meedikute otsust.

Arsti sõnul on puude ja töövõimetuskaotuse protsendi määramine erakordselt töömahukas. «See on lehekülgede pikkune terviseseisundi kirjeldus, mille arst peab edastama, kõik diagnoosid, ravid, patsiendi kaebused, siis veel hinnang, kuidas patsient toime tuleb, kuidas ravimid talle mõjuvad,» tõi ta näite. Talviku sõnul täidavad arstid vastavat blanketti tihti õhtuti ja nädalavahetustel ning osadel neist kulub ligi kümnendik tööajast just nende dokumentide täitmiseks.

Nüüd otsustasid arstid, et loobuvad paberitööst ning edastavad pärast patsiendi läbivaatust vastavad andmed vaid digiloosse. «Edasi on küsimus ametnikele, kuidas nad sealt need kätte saavad. Minu teada ametnikud digiloos olevatele andmetel ligi ei pääse, sest siiani on ministeeriumis mängitud probleemide lahendamist,» tõdes Talvik. Seega jääb puude taotluse menetlemine ilmselt pooleli.

Kuna perearstide kiri läks teele alles 27. juunil, siis siiani pole nad sotsiaalministeeriumist ametlikku vastust saanud. «Aga mitteametlikult me oleme kuulnud, et nad on probleemist aru saanud ja mõtlevad praegu selle üle, kuidas võimaldada andmete liikuvust,» ütles Talvik.

Perearstide arvates oleks tekkinud probleemi üheks lahenduseks see, kui inimene annab ekspertarstile võimaluse oma haiguslugu vaadata. «See võimalus peaks digiloos olemas olema, aga selleks on seal ilmselt vaja teha teatud ümberkorraldusi,» selgitas perearst.

«Üks variant on ka, et kui nad ei suuda kiiresti IT-lahendusi välja pakkuda, siis võiks neil, kellele puue on määratud, see kesta seni, kuni riik ükskord mingi lahenduse välja mõtleb,» pakkus ta välja veel ühe lahenduse.

Talviku sõnul on digilooga Eestis liitunud umbes 470  perearsti ning mõnel pool, näiteks Valgamaal, on praksiseid, kus 20 protsendile patsientidest on määratud puue. «See tähendab, et nimistus on üks viiendik inimesi, kellele tuleb iga aasta pabereid vormistada,» tõi ta näite.

Populaarne

Tagasi üles