Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Sobiva luuüdi siirdamine jääb aidsihaigetele kättesaamatuks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Marina Lohk
Copy
Aidsi vastu võitlemist sümboliseerivad punased lindid.
Aidsi vastu võitlemist sümboliseerivad punased lindid. Foto: SCANPIX.

Saksa arstidel õnnestus luuüdi siirdamise teel aidsihaige täiesti terveks ravida, kuid enamikule jääb selline meetod kättesaamatuks, kuna sobivaid doonoreid on vähe ja protseduur ise väga kallis.



Patsiendile siirati geneetiliselt HI-viiruse suhtes resistentse doonori luuüdi ning 20 kuud pärast siirdamist ei leitud viirusest enam jälgi ei patsiendi veres, luuüdis ega kudedes, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal

Novaator

Discovermagazine'i.

Siiski ei sobi uudne ravimeetod kõigile 33 miljonile inimesele maailmas, kes praegu aidsi põevad.

Professor Rodolf Tauberi sõnul ei saa HIV-positiivsetele lubada, et ravi on leitud, kuna HI-viiruse suhtes resistentseid luuüdidoonoreid on vähe ning luuüdi siirdamine on väga keerukas ja kallis.

Äsjase ravimeetodi algidee pärineb 1990. aastatel tehtud avastusest, kus prostituute uurides leiti, et hoolimata ülikõrgest nakatumisriskist ei jäänud viirus mõnele neist külge, kuna ei suutnud tungida nende valgetesse verelibledesse.

Neil prostituutidel avastati geenimutatsioon CCR5, mis takistas HIV-l valgetesse verelibledesse jõudmast.

Hiljem on uuringute käigus selgunud, et sellist HI-viiruse suhtes immuunseks muutvat geenimutatsiooni kannab umbes üks protsent eurooplastest.

Saksamaal tehtud siirdamise puhul ei olnud protseduuri peaeesmärk aidsi ravimine - 42-aastasel patsiendil olid korraga nii leukeemia kui ka aids. Luuüdi siirdamist tehakse neile leukeemiahaigetele, kellel keemiaravi tulemusi ei anna.

Gero Hütter leidis aga sellise luuüdidoonori, kes on HI-viiruse suhtes immuunne.

Esmalt hävitati keemiaraviga patsiendi enda luuüdi ja valged verelibled, seejärel siirdati doonori luuüdi. Hütteri sõnul on olemas võimalus, et viirus peitub kuskil patsiendi kehas, kuid selle kohta ei õnnestu leida mingeid jälgi.

Immunoloog Andrew Sewelli sõnul näitas õnnestunud operatsioon, et selline meetod tõepoolest toimib.  Tema hinnangul võib see viia uute ravimite väljatöötamiseni, mis võimaldaks muuta geeni toimet nii, et viiruse jõudmine valgete verelibledeni oleks takistatud. 

Tagasi üles