Elavnev majandus kasvatab tööõnnetuste arvu

Ehitus on üks ala, kus palju õnnetusi juhtub. Foto: Raigo Pajula

Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Herko Suntsi sõnul on üheks tööõnnetuste kasvu põhjuseks kindlasti elavnev majandus, sest tööandjad ei tõtta tootmismahtude kasvamisel uusi töötajaid palkama.

«Töömahu suurenemine sama töötajate arvu juures tähendab olemasolevatele töötajatele suuremat tööpinget, mis võib viia ülekoormusest tingitud hooletuseni, mis omakorda suurendab oluliselt riski tööõnnetuste juhtumiseks,» selgitas Sunts.

Teises kvartalis teatati tööinspektsioonile 764 tööõnnetusest, millest 613 olid kerged ja 150 raske kehavigastusega lõppenud õnnetused.

Surmaga lõppes II kvartalis üks tööõnnetus. Võrreldes 2010. aasta esimese poolaastaga on tööõnnetuste arv kasvanud ligi 15 protsenti. Surmaga on selle aasta esimesel poolel lõppenud 4 tööõnnetust.

Välismaal toimus II kvartalis Eesti töötajatega 23 tööõnnetust, millest 6 lõppesid raske kehavigastusega. Enim registreeriti tööõnnetusi seejuures Soomes (16).

Töövaidluskomisjonidele esitati II kvartalis kokku 727 avaldust, mis on 220 avalduse võrra vähem kui mullu samal ajal.

Tööandjatelt laekus II kvartalis 87 avaldust, millest iga teine sisaldas nõudeid töölepingu töötajapoolse ülesütlemise tühisuse kinnistamiseks ning iga kolmas nõuet töötaja poolt tekitatud varalise kahju hüvitamiseks.

Töötajad esitasid II kvartalis 640 avaldust, mis sisaldasid kokku 1123 erinevat nõuet. Avalduste sisu järgi sisaldas iga teine avaldus töötamise ajal maksmata jäänud töötasu või töölepingu lõppemisega sissenõutavaks muutunud summade nõudeid.

Selle aasta II kvartalis külastasid tööinspektsiooni töötervishoiu ja -ohutuse inspektorid 974 erinevat ettevõtet. Peamiseks probleemiks osutus töötajate juhendamine ja väljaõpe, kusjuures ligi pooltes hinnatud ettevõtetest ei olnud valitud töökeskkonnavolinikku.