/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2011/07/18/675812t1h800b.jpg)
Esmaspäeval kella 13.21 ajal mõõtis Tartu (endine Tõravere) observatoorium UV-kiirguse faktoriks 7,8, mis on selle üks kõrgemaid näitajaid.
UV-kiirgus oli esmaspäeval ohtlikult kõrge
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii suure kiirguse korral võib heleda nahaga inimene saada päikesepõletuse juba 17-20 minuti järel. Tumedama nahaga inimestel ei soovitata sellise kiirguse fooni korral olla päikese käes üle 25 minuti.
29. juunil mõõtis observatoorium UV-indeksi päevamaksimumiks rekordilise 8,6. Enne seda on kõrgeim UV-indeks 8,3 mõõdetud 2006. aasta suvel.
Observatooriumi teadlased kummutavad müüdi, nagu ennast päikesekiirte eest varju hoides nahk punaseks ei läheks. Ultraviolettkiirgus tuleb otsejoones läbi atmosfääri palju halvemini kui nähtav kiirgus. Õhu molekulide hajumise tõttu jõuab see päevitajani kõikvõimalikest suundadest.
Otsekiirguse osa küünib pooleni summaarsest vaid südasuvise keskpäeva paiku, madalama päikese korral jääb aga hajuskiirgusele järjest rohkem alla. Paksult lauspilves ilmaga ei edene ka päevitamine, kuid osaliselt pilves ilmaga võib pilvedelt peegeldumine suunata nahale koguni rohkem UV-kiirgust kui päris selge ilma korral.