Perearstid ei taha mõttetut tööd teha

Diana Ingerainen peab andmete ühest kohast teise tõstmist mõttetuks.

FOTO: Tooma Huik

Perearstid on lubanud 1. augustist lõpetada nende jaoks mõttetuna näiva puudega inimeste toetuste määramiseks vajalike dokumentide vormistamise, kuna vajalikud andmed on infosüsteemis olemas.

Perearstide seltsi juhatuse liikme Anneli Talviku sõnul oli üllatav, et esmaspäevaseks kohtumiseks polnud minister Hanno Pevkuril välja pakkuda mingeid ettepanekuid aastaid kestnud olukorra lahendamiseks.

Ta lisas, et seltsi juhatus ei saa perearste millekski kohustada, kuid praegu on need üsna ühel meelel, et vanaviisi jätkata ei saa.

Järveotsa perearstikeskuse arst Diana Ingerainen on E-Tervise sihtasutuse nõukogu liikmena asjaga hästi kursis ja ütles, et konfliktis ei saa kuidagi tohtreid süüdistada, sest probleem on juba kümme aastat vana ja ministeerium pole teinud midagi selle lahendamiseks.

Tema isiklikult täidab neid dokumente nädalas korra või paar ja teeb seda kas enne või pärast oma arstitööd. Ühe dokumendi peale kulub kuni tund.

«Sisuliselt seisneb see andmete ümberkirjutamises haigla epikriisist (haigusloo kokkuvõte – toim) vastava puude vormi peale, sest paljud neist patsientidest pole viimase aasta jooksul vastuvõtul käinudki,» rääkis ta.

Sedasama võiks Ingeraineni sõnul teha sotsiaalkindlustusameti ekspertarstid, kes puude määravad. «Ehkki kõike saab hinnata ka rahasse ümber, tundub see mulle pigem tööaja raiskamisena,» nentis ta.

Ingerainen lisas, et patsient vajab abi ja talle on ükskõik, kes seda osutab, peaasi, et abi oleks piisav ja õigeaegne.

«Täna ma näen, et puudega inimesed ei saa seda abi, mida vajavad,» ütles ta. «Toimub inimeste dokumentidega ühest kohast teise jooksutamine, mida mõned neist on ise naljatamisi pinsilisaks kutsunud.»

Perearstide esitatud ultimaatum ei tähenda Ingeraineni sõnul siiski mitte seda, et augustist nad enam oma patsientide kohta andmeid ei esita, vaid seda, et need esitatakse tervise infosüsteemi kaudu, mille peale riik on miljoneid kulutanud. Eraldi dokumente nad enam vormistama ja kuhugi edasi saatma ei hakka.

E-Tervise ühe eestvedajana loodab Ingerainen, et see paneks ka perearste senisest enam digitaalselt andmeid edastama.
Ta tuletas meelde, et sotsiaalminister Pevkur kirjutas 2009. aastal koos perearstidega alla hea tahte kokkuleppele, lubades 2010. aastaks asjad korda teha. Nüüd on see tähtaeg nihkunud juba 2013. aasta peale.

«Seal polegi midagi muud vaja teha, kui võimaldada ekspertiisi tegevatele arstidele ligipääs inimese digitaalsele haigusloole,» sõnas ta. «Lahendused on olemas, nüüd on vaja vaid head tahet. Paraku pole sotsiaalkindlustusamet siiani kuigi koostööaldis olnud.»

Arstide eetikakomitee liige Andres Lehtmets ei näe perearstide otsuses loobuda mõttetu paberitöö tegemisest vastuolu arstieetikaga, sest see ei puuduta ravitegevust, vaid üksnes sotsiaalse kaaluga andmete edastamist. «See on pigem riigi haldussuutlikkuse küsimus,» sõnas ta.

Ka Lehtmets vormistab oma igapäevatöös psühhiaatrina dokumente nii puude kui ka töövõime kaotuse tõendamiseks ja mõistab enda sõnul perearstide muret. Praegu toimub see tegevus tema hinnangul suures osas põhitöö arvelt ja on ressursi raiskamine.

Lehtmetsa sõnul peaks riik siin mingi lahenduse leidma ja muutma praeguse küllalt kohmaka E-Tervise süsteemi käepäraseks kõigile spetsialistidele. «Teema on olnud üleval aastaid ja vajab konstruktiivset dialoogi, palli edasi-tagasi pillutamine tuleb lõpetada,» kinnitas ta.