/nginx/o/2011/07/20/677372t1h2ffe.jpg)
Ehkki sügava puudega inimesele, kel puudub näiteks käsi või jalg, tundub oma toimetuleku perioodiline tõendamine ja selleks vajalike dokumentide esitamine mõttetu, sest uus jäse ju otsa ei kasva, tuleb seda ometi teha, sest tema toimetulek võib ajaga paraneda.
«Minu olukord on selline, et üht jalga üldse pole ja teisest on vaid 15 cm jupp alles. Puuet aga pean tõestamas ikka käima. Miks ma pean seda tegema? Olen ma ministeeriumi meelest sisalik või, kel jäse tagasi kasvab, või tulnukas?» küsib toimetusse saadetud e-kirjas Imre. Ta lisab, et vene ajal anti eluaegne grupp kätte ja sellega oligi kõik.
Vastab sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Aile Rahel Ausna:
«Sõltumata tervisekahjustuse liigist, tuvastatakse puude raskusaste ja sellest tulenevad lisakulud täiskasvanud inimese puhul kestusega kuni viis aastat. Puue on ajas muutuv ja mitmetahuline mõiste, mis esindab inimese ja teda ümbritseva keskkonna vahelist suhet. Inimene, kelle tegevusvõime on teatud keskkonnas piiratud, ei pruugi olla piiratud tegevusvõimega juhul, kui keskkonda on kohandatud või kui ta saab tegutseda mõnes teises keskkonnas.
Seega tuleb puude hindamisel arvestada ka keskkonnategureid, milles puude taotleja elab ja tegutseb, tema poolt kasutada olevate sobivate abivahendite olemasolu või puudumist, ning toimetulekut.»
Eluaegse muutumatu puudeastme määramine tähendaks ametniku sõnul paljudel juhtudel selle etteulatuvat määramist paljudeks aastakümneteks. Samas ei saa tähelepanuta jätta kiiret teaduse ja tehnika arengut tänapäeval ning üha paranevat abivahendite valikut ja kättesaadavust, millega on võimalik inimese iseseisvat toimetulekut oluliselt parandada.
/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)