R, 29.09.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Pevkur üritab sõjakirvest maha matta

Sirje Niitra
Facebook
Comments
Sotsiaalminister Hanno Pevkur trükkis eile intervjuu algul välja äsja perearstidele saadetud seadusemuudatuse eelnõu.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur trükkis eile intervjuu algul välja äsja perearstidele saadetud seadusemuudatuse eelnõu. Foto: Mihkel Maripuu

Sotsiaalminister Hanno Pevkur vajutas eile ajakirjanike kabinetti sisenedes arvutis demonstratiivselt nuppu  «saada», millega perearstide seltsi juhatusele sai teatavaks verivärske seadusemuudatus.



Ometi pole veel sugugi kindel, et see eelnõu puudega inimeste dokumentide vormistamise pärast puhkenud ägedasse tülli lahenduse toob.

Mis eelnõuga on tegu? Kas see lahendab perearstide ja ministeeriumi kaua kestnud vastasseisu?

Eelnõuga muudetakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust ja riiklikku pensionikindlustuse seadust. Sellega tekib sotsiaalkindlustusametil võimalus tervise infosüsteemist terviseandmeid saada ehk luuakse ligipääs ekspertarstidele.

Infosüsteemi tekib päring, mille abil saab inimese terviseseisundi kirjeldamiseks vajalikke andmeid. Praegu teeb selle kirjelduse perearst ja saadab ametisse. Eelduseks on, et inimene annab ise ligipääsu oma andmetele. Kui ta seda ei tee, siis peab tervisekirjelduse ikkagi vormistama perearst.

Praegu valitseb olukord, kus umbes pooled perearstidest üldse tervise infosüsteemi andmeid ei edasta ja osa perearstikeskusi pole süsteemiga veel liitunudki. Mis saab siis, kui andmed inimese kohta on ebapiisavad?

Väga loodan, et üks selle muudatuse mõjusid ongi, et rohkem arste hakkab tervise infosüsteemi kasutama, et see toimiks päästikuna. See on vajalik ka kõigi patsientide jaoks, kes soovivad oma andmeid näha.

Kui ma täna login patsiendiportaali sisse, siis näen seda, mis on minuga tehtud haiglas, ja väga vähe seda, mis on tehtud perearsti juures. Kui tervise infosüsteemis puude määramiseks piisavalt andmeid ei ole, saadetakse perearstile päring. Nende esitamiseks on perearstid oma valmisolekut kinnitanud.

Miks ei saanud kõike seda teha varem, et puhkenud tüli ära hoida?

Jah, oleks võinud ka varem, aga meid tegi murelikuks see, et paljud perearstid tervise infosüsteemi ei kasuta. Me ei tahtnud jääda samasugusesse olukorda nagu digiretsepti puhul, kus IT-lahendus tehakse küll ära, aga süsteem reaalselt toimima ei hakka.

Selle eelnõuga läheme nüüd kahe asjaga paralleelselt edasi. Jätame lauale kõik kolm varianti: kui kõik andmed isiku kohta on süsteemis olemas, siis perearst neid enam lisaks esitama ei pea. Kui andmeid ei ole, esitab arst endiselt tervisekirjelduse, ja kui on osa andmeid, siis võtame osa elektrooniliselt ja osa küsime perearstilt juurde.

Uuele korrale üleminek eeldab vist üsna suuri muudatusi E-Tervise süsteemis. Kas jõuate vajaliku IT-lahenduse 1. augustiks, mil perearstid on lubanud andmete edastamisest loobuda, valmis teha? Ja kas selleks raha on?

Kindlasti ei jõua. Seda ei saa ka õiguslikult teha, sest seadusemuudatused peab riigikogu vastu võtma ja siis president välja kuulutama. Enne septembrit-oktoobrit seda seega ei juhtu. Aga loodame, et selleks ajaks on ka IT-lahendus valmis. Põhimõtteliselt on E-Tervise infosüsteemi vaja teha lisaks üks otsingumootor, milleks peame hanke  korraldama. Raha selleks leiame.

Kas puude määramiseks vajaliku tervisekirjelduse koostamine on perearstidele seadusega pandud kohustus? Kas õiguskantsler on hinnangu andnud, kuid pooled tõlgendavad seda erinevalt?

Jah, see kohustus on neile seadusega pandud ja sellest saavad nad ka ise aru. Kui küsisin ministeeriumis toimunud nõupidamisel perearstide esindaja käest, kas nad lähevad andmete esitamisest keeldudes teadlikult seadusega vastuollu, siis ta vastas, et jah, nii see on.

Mis puutub õiguskantsleri hinnangusse, siis 2003. aastal nentis Allar Jõks küll, et puude määramisel on palju sotsiaaltööd, kuid seejärel võeti osa ülesandeid perearstidelt ära, nii et neile jäi ainult tervisekirjelduse koostamine. Sest perearst tunneb ju patsienti kõige paremini ja saab hinnata, kui palju ta vajab ravimeid või kõrvalist abi.

Selle aasta aprillist pärinev Indrek Tederi vastus perearstidele ütleb üsna selgelt, et kõik perearstid peavad panema andmeid inimese tervise kohta infosüsteemi ja tervisekirjelduste edastamine sotsiaalkindlustusametisse on nende kohus.

Sellisel juhul võiksite nõuda ju lihtsalt seaduse täitmist. Kas täitmata jätjaile on ka sanktsioonid ette nähtud?

Võiksime küll nõuda ja saaks ka trahvida, aga see poleks patsientide huvides. Me ei saa lubada puudega inimeste õiguste riivamist. Perearstid on eraõiguslikud juriidilised isikud, kellega on mõistlik koostööd arendada, seetõttu oleme huvitatud ka igasugustest kokkulepetest.

Sisuliselt on siis ju tegu streigiga. Mis oleks sel juhul lahendus?

Kui nad keelduvad osast tööst, siis on tõesti tegu streigiga. Eelmisel aastal tehti Eestis kokku 109 000 ekspertiisi, kui see jagada ligi 800 perearsti peale, saame 136 ühe arsti kohta aastas.

Omakorda nädalate peale jagades teeb see 2,6 inimese dokumentide vormistamise nädalas, aga osa neist esitavad ka eriarstid. Nii et keskmiselt tuleb teha kahe inimese tervisekirjeldus nädalas, mis pole väga suur koormus.

Mulle kodanikuna ka mõned seadused ei meeldi, aga ma ei saa öelda, et ma neid ei täida. Liikluspolitseinikud ei saa ju loobuda liiklust kontrollimast põhjendusel, et kiiruskaamerad on paigaldatud.

Kui perearstid ei nõustu meie ettepanekuga, siis peame mingi ajutise lahenduse leidma. Selge on see, et inimestele puuded vormistamata ei jää. Sel juhul võtame infosüsteemist nii palju andmeid, kui seal on, korduvjuhtudel küsime ekspertarstidelt ja esmakordsel puude määramisel palume mõne haigla abi. Kuidas aga sel juhul perearstid oma patsientidele silma vaatavad, ei tea. Muide, perearstidele on pearaha sees ka kulutused IT-le ette nähtud.

Ma saan aru, et perearstide seltsil tulevad sügisel uue juhatuse valimised ja mõnel isikul on vaja ehk ennast näidata, aga usun, et enamik perearste tegutseb siiski üksnes patsientide huvides.

Perearstid soovivad puuete määramise süsteemi tervikuna parandada ja ütlevad, et ministeerium pole selleks midagi teinud.

Ka mina soovin süsteemi parandada. Aga see on pikk protsess. Tuleb mõista, et puue on ajas muutuv. Ehkki jalutule uus jäse ei kasva, saab seda asendada parema proteesiga ja tema toimetulek paraneb. Tehnoloogia areneb pidevalt. Töövõimetuse küsimus on laiem ja siin tuleks paljugi teisiti teha. Paljudes riikides pensioniikka jõudnud inimesele puude vormistamine lõpetatakse.

Praegu on meil 120 000st vormistatud töövõimetuspensionärist pooled eakad ja suuremal osal tuleneb puue üldisest tervislikust seisundist. Sellised inimesed vajavad lihtsalt arstiabi ja neile määratud puudetoetuste raha saaks kasutada kas või liikumispuudega inimestele abivahendite soetamiseks. Aga sellised muudatused nõuavad väga suurt üksmeelt. Praegu oleme asunud üle vaatama rehabilitatsiooniplaane ja abivahendite toetusi.

KOMMENTAAR

Anneli Talvik
perearstide seltsi juhatuse liige

Saime ministri ettepanekud seaduste muutmiseks eile kell 14.03. See on mitu aastat hiljem, kui ootasime, ja terve nädal varem, kui uskusime.

Analüüsime neid esimesel võimalusel, kindlasti kujundame oma seisukoha ja anname ka lähiajal vastuse.

Igal juhul on tore, et mingid ettepanekud lõpuks tulid, samas on kahju, et kõigepealt asus ministeerium ründama arste, kes milleski süüdi ei ole.

Praegu ei oska me öelda, kas ministri samm lahendab perearstide tõstatatud probleemi või mitte.

Facebook
Comments

Märksõnad

Tagasi üles