/nginx/o/2008/11/21/96087t1hbc7c.jpg)
Hiireemad, keda toideti tiinuse ja imetamise ajal rasvarikaste toitudega, kandsid ilmale tavapärasest suuremaid poegi ning see trend jätkus isegi ülejärgmises põlvkonnas.
Vanemate õgardlikkus nuheldakse laste kaela
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pennsylvania Ülikoolis tehtud katse käigus selgus, et rasvarohket dieeti nautinud hiireemad sünnitasid 20 protsenti suuremaid poegi kui normaalset toitu saanud suguõed. Seejuures polnud järglased tavapärasest paksemad, vaid eelkõige pikemad. Samas iseloomustas hiirepoegi kalduvus ülesöömisele hoolimata sellest, kas nende toidusedel oli rasvarohke või tavapärane. Samuti tekkis neil diabeedile omane insuliinitundetus, mis tihti põhjustab rasvumist.
Omakorda nende hiirte järeltulijad ehk rasvast toitu söönud hiirte lapselapsed ei kaldunud küll ülesöömisele, kuid olid endiselt suurekasvulised ning insuliinitundetud. See kehtis ühtviisi nii emaste kui isaste järeltulijate kohta. Hiirte ajusid uurides leidsid teadlased epigeneetilisi muutusi ajuosades, mis kontrollivad just toitumisharjumusi, kirjutas Nature. Lahtiseletatult tähendab see niisuguseid muutusi aju biokeemias, mis mõjutavad DNA funktsioneerimist ilma DNA-järjestust ennast muutmata ning on päritavad.
Uuringut juhtinud neuroloog Tracy Bell sõnas, et eksperimentide eesmärgiks oli selgitada välja USAs ja mujalgi läänemaailmas leviva ülekaalulisuse-epideemia pikemaajalisi mõjusid. Ehkki õgardhiirte lapsed ja lapselapsed ei läinud otseselt rasva, ei pruugi inimesed nii kergesti pääseda. Hiired nimelt ei muutugi kuigi hõlpsasti ülekaaluliseks, samas kui inimestel toob pärilik insuliinitundetus ja kalduvus ülesöömisele üpris kindlalt kaasa rasvumise.