/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2011/06/07/618060t1he829.jpg)
Perearstide seltsi juhatuse liige Anneli Talvik ütles, et kuna ministeeriumi pakutud seaduseelnõud valmisid suure kiiruga, siis on seal punkte, mille rakendumise osas arstidel täit kindlust ei ole.
Talvik: ega perearstidel täit kindlust ei ole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Talviku sõnul võib takistuseks saada nii seaduseelnõu kinni jäämine kooskõlastusringil või riigikogus kui ka sotsiaallindlustusameti (SKA) suutlikkus arvutiprobleeme lahendada ja oma töötajaid koolitada.
«Nimelt selgus koosolekute käigus, et süsteemi pudelikael on SKA, sest sealne valmidus muudatusteks on väga madal. Mõru pill asja juures on ka see, et nüüd siis leidis ministeerium kohe raha, et ekspertarstidele see töömahu suurenemine kompenseerida, aga perearstide ebanormaalselt suurt töömahtu ei märgatud 10 aasta jooksul ja lasti meil rahulikult kellegi teise tööd teha, ilma et selle eest oleks makstud,» nentis Talvik.
See räägib tema sõnul riigi üleolevast suhtumisest arstidesse kui tasuta tööjõudu riigi ja seda ministeeriumi tegematajätmiste foonil.
Talvik lisas, et perearstid vaatavad olukorrale siiski positiivselt, kuna ministeerium asus lõpuks probleemi lahendama. «Kuigi ministeeriumi usalduskrediit perearstide silmis on olematu, loodame seekord parimat.»
Perearstide selts kohustus omalt poolt tegema perearstide hulgas selgitustööd nii kõikide andmete saatmise vajalikkusest kui ka sellest, et testperioodil, kus uus seadus veel pole jõustunud, oleksid abivajajate terviseseisundi andmed puude ja töövõimetuse taotlemiseks ekspertarstidele kasutada.