/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogilise valmisoleku büroo juhataja Irina Dontšenko sõnul on Eestis soodne pinnas A-hepatiidi ehk kollatõve puhanguks, kuna selle vastu vaktsineerimine ei kuulu riiklikku immuniseerimiskavasse ja haigust põdenud ning seetõttu immuunseid inimesi on vähe.
Dontšenko ütles, et viimane suurem A-hepatiidi puhang oli 15 aastat tagasi. Siis haigestus Lääne-Virumaal üle 400 inimese. Viimane veidi laiem haigestumine jääb aastasse 1998.
«A-hepatiidi läbipõdemine annab praktiliselt eluaegse immuunsuse. Neid inimesi Eestis, kes on selle haiguse läbi põdenud, ei ole väga palju. Need aga, kes on sündinud pärast 1998. aastat ja kes ei ole põdenud A-viirushepatiiti, on selle haiguse suhtes vastuvõtlikud,» lisas inspektsiooni avalike suhete juht Iiris Saluri selgituseks.
Sel nädalal käivitub ka tervisekaitse ja Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskeskuse hepatiiditeemaline teavitustuskampaania «Nakatuda on imelihtne!». Selle eesmärgiks on kummutuada arusaam nagu leviks kollatõbi ainult Eestist kaugetes arengumaades.
Kampaaniategijad viitasid, et Eesti on maailma tervishoiuorganisatsiooni andmetel keskmise hepatiidi nakkusohuga riik.
Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskeskuse juhataja Kai Zilmer soovitas inimestel end vaktsineerida nii A- kui ka B-hepatiidi viiruse vastu. Tema sõnul levib B-hepatiit oluliselt kergemini kui näiteks HIV – nõelatorkest nakatumise tõenäosus on 100 korda suurem.
«Hepatiidist on aga viimasel ajal palju vähem juttu olnud, mistõttu inimesed võivad kergesti valvsuse kaotada,» lisas Zilmer.