Reumatoloog Tõnu Peetsi hinnangul pääsevad Eesti meedikud liiga kergesti ligi patsientide terviseandmetele ja seetõttu võib tekkida olukord, kus turvalisuse kaalutlustel sisestatakse sinna andmeid valikuliselt. See aga kahandab kogu süsteemi kasutusväärtust.
«Paljudel kodanikel, sealhulgas meedikutel, on mure digiloo (ja ka raviasutuse infosüsteemi) terviseandmetele meedikute poolt liiga ladusa juurdepääsu pärast,» rääkis Ida-Tallinna keskhaiglas töötav reumatoloog Tõnu Peets. Tema hinnangul on kaheldav, et kõikide riikide kodanikud nõustuksid sellise võrdlemisi totaalset kontrolli võimaldava terviseandmete süsteemiga.
«Kodanike terviseandmetel on vahel ka äriline ja muu väärtus ning võib eeldada huvi saada neid andmeid meedikute kaudu,» rõhutas ta. Reumatoloogi sõnul on ka Eestis ilmne, et vahel eelistavad kodanikud terviseandmete suurema turvalisuse ootuses erameditsiini.
Arsti sõnul peab hetkel iga inimene ise huvi korral vaeva nägema, et teada saada, kas ja kes on vaadanud tema terviseandmeid. «Loomulik oleks, et kodanikku, vähemalt tema soovil, teavitatakse automaatselt kõikidest tema kohta teostatud päringutest ja kui ta on andnud vastava korralduse, saavad päringud toimuda ainult tema loal,» pakkus ta välja ühe võimaluse. Praeguses Eesti digiloos ja raviasutuste infosüsteemides see nii ei ole.
«Kui turvalisuse kaalutlusel sisestatakse digilukku andmeid valikuliselt, näiteks vältides vaimu- ja suguhaigusi, kahandab see kogu süsteemi kasutusväärtust,» nentis arst.
Patsientide esindusühingu infojuhi Anne Veskimeistri sõnul on nende poole pöördutud probleemiga, et sisuliselt iga tervishoiutöötaja saab vaadata inimese terviseandmeid. Ta lisas, et samas jääb igast n-ö vaatamisest jälg näha. «Minu arust peaks patsiendi käest enne luba küsima, samas praegune tervishoiusüsteem juba loeb loa küsimiseks seda, kui pöördutakse tervishoiusüsteemi poole,» sõnas ta. Veskimeistri sõnul suunavad nad inimesed, kes soovivad mingeid isikuandmeid sulgeda digilugu haldava e-tervise sihtasutuse poole.
«Tuleb teha kirjalik avaldus ja nemad peaksid seda menetlema,» selgitas infojuht. Veskimeistri sõnul aga väidavad meedikud, et nemad ei saa kompleksselt ravida, kui inimene ei avalikusta kõiki oma terviseandmeid.
«Et kui kõiki andmeid ei näe, siis võib tekkida ravivigu. Ma ütleksin, et see on natuke ettekäände moodi,» sõnas Veskimeister. Ta lisas, et samas on ebanormaalne see, et näiteks apteegis nähakse inimese isikuandmeid. Patsientide esindaja rõhutas, et patsiendi kohustus on järgida arsti ettekirjutusi ja anda arstile võimalikult täpne informatsioon, samas on see inimese enda valik, millest ta meedikuid teavitab.
Veskimeistri arvates poleks kasu inimeste automaatsest teavitamisest, kui nende terviseandmeid vaadatakse. «See jõuab nendeni, kellel on arvuti ja meiliaadress. Selle kontingendini, kellega meie põhiliselt tegeleme, see ei jõua,» nentis ta.
Infojuhi kinnitusel on patsientide esindusühingule laekunud vaid üks kaebus selle kohta, et inimese terviseandmeid on patsiendilt luba küsimata vaadatud.
«Ma olen palju tegelenud sellega, et inimesed teaksid patsiendiportaali olemasolust, kust nende isikuandmeid näeb. Praegu ei ole paljudele see kohale jõudnud,» lisas ta.
Töökoht sai teada inimese diagnoosi
Patsientide esindusühingusse pöördus selle aasta 16. mail inimene, kes töö juures kuulis pidevalt vihjeid oma haiguse kohta. Inimene ise ei soovinud oma tööandjat haigusest teavitada, kuid sellegipoolest oldi töö juures tema diagnoosist teadlikud. Patsient kahtlustas terviseandmete lekitamises arsti, kelle nime ta ühingule aga ei avalikustanud. Patsient suunati E-tervise sihtasutusse soovitusega teha kirjalik päring selle kohta, miks ja kes patsiendi haiguslugu vaatasid, sest tervishoiutöötaja peab haigusloo vaatamist põhjendama.